Eestikeelseid saateid tehti aastani 2004 ning need mängisid suurt rolli Nõukogude tsensuuri infosulus. Eestikeelseid saateid tehti New Yorgis, Münchenis ja Washingtonis paiknevates toimetustes. Eesti osakonda on juhtinud Kaarel Robert Pusta juunior, Jaan Kitzberg, Karl Laantee, Voldemar Veedam, Ilmar Mikiver, Markus Larsson jt.

Mõistagi ei olnud uudised vabast maailmast meelt mööda Nõukogude võimudele, kes paigaldasid siia segajad, mille abil üritasid «Ameerika hääle» kuulamist takistada. Eestis lõpetati takistajate kasutamine 1986. aasta alguses, mujal Nõukogude Liidus 1988. aastal.

3. juuni sündmused Eestis:

1802 – Läbisõidul Tartust tutvus Venemaa keiser Aleksander I ülikooliga, keisrile pidas tervituskõne professor ja ülikooli tulevane rektor Georg Friedrich Parrot.

1919 – Vabariigi valitsus otsustas rekvireerida Eestimaa Rüütelkonna maja kohtuministeeriumi ja kõrgema Riigikohtu jaoks.

1924 – Kaarepere lähedal toimunud rongiõnnetuses hukkus 10 inimest.

1927 – Tartus avati Arnold Matteuse projekteeritud ujula.

1933 – Kohtu- ja siseministri otsusega suleti Tartu Eesti Vabadussõjalaste Liit.

1934 – eelmise päeva lipupidustuste käigus avati Otepää kiriku seinal bareljeefid, mis EÜS oli lipu õnnistamisele pühendanud.

1937 – Tallinna saabus Nõukogude Liidu lahingulaev Marat.

1937 – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 2:1.

1971 – sündis korvpallur Gert Kullamäe.

1992 – Eesti jalgpallikoondis pidas oma esimese turniiri pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, Tallinnas peetud mäng Sloveeniaga lõppes 1:1.

1993 – Eestist lahkus viimane Vene piirivalvur.

1993 – Tartus valmis jalakäijatele mõeldud rauast tehtud Vabaduse sild.

1996 – Tallinna väärtpaberibörsi esimesel kauplemispäeval registreeriti 41 tehingut (börs avati pidulikult 31.05.96), hakati arvutama börsiindeksit Talse, mis alustas 100 punktiga.

2003 – Jõelähtme europrügila alustas regulaarset jäätmete vastuvõttu ning Pääsküla prügilas lõpetati jäätmete vastuvõtt.

2010 – Eesti allkirjastas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) lepingu täisliikmeks saamiseks (Eesti sai täisliikmeks 9.12.10).

2022 – President vabastas peaminister Kaja Kallase ettepanekul kõik seitse valitsuskoalitsiooni kuulunud Keskerakonna ministrit.

Ja maailmas:

1140 – prantsuse filosoof ja teoloog Pierre Abélard mõisteti süüdi ketserluses.

1326 – Novgorod ja Norra määrasid Novgorodi lepinguga kindlaks omavahelise piiri.

1861 – Ameerika kodusõjas peeti esimene maalahing, mis läks ajalukku Philippi lahinguna.

1889 – Valmis Kanadat läbiv raudtee Vancouverist Montréali.

1917 – Petrogradis Tauria palees avati Tööliste ja Soldatite Nõukogude I kongress.

1924 – suri kirjanik Franz Kafka.

1931 – sündis Kuuba president Raul Castro.

1940 – Luftwaffe pommitas Pariisi.

1979 – Mehhiko lahes asuval Ixtoc I naftapuurimisplatvormil juhtus üks ajaloo suurimaid naftareostusi. Järgmise kümne kuu jooksul lekkis puurkaevust Mehhiko lahte hinnanguliselt 3,3 miljonit barrelit toornaftat.

1989 – algas Tiananmeni väljaku veresaun, kui Hiina Rahvavabariigi sõdurid avasid Pekingis tule demokraatiat toetavate meeleavaldajate pihta.

2017 – Londoni ühel suuremal sillal London Bridge`il sõitis kaubik rahva sekka, seejärel hakkasid kolm kaubikust väljunud meest inimesi valimatult pussitama, terrorirünnakus hukkus seitse ja vigastada sai ligi 50 inimest.