Liibanon kasutab Iisraeli vastu edukalt sama taktikat, mida Ukraina kasutab Venemaa vastu – droonisõda. Iisrael on seetõttu kaotamas sõda Liibanoni juhtiva grupeeringu Hezbollah’ vastu.

Kui Iisraeli peaminister ja kaitseminister esmaspäeval hoiatasid, et õhuvägi hakkab peagi Beiruti äärelinnu pommitama, ei olnud see lihtsalt oht süvendada Iisraeli kolm kuud kestnud sõda Hezbollah’ga, Iraani toetatud sõjalise grupeeringuga, mis domineerib Liibanonis.

See oli tunnistus, et Iisraeli strateegia selles sõjas on ebaõnnestunud, vahendab New York Times.

Ja kui Iisrael mõni tund hiljem sellest ähvardusest taganes, näitas see otsus, kui palju nurka surutud ta on – lõksus sisemise surve vahel, et Hezbollah’t kõvasti rünnata, ja Ameerika surve vahel, et piirata rünnakuid Liibanonis.

Iisraeli strateegia oli hõivata Liibanoni territoorium kaitsva puhvrina ja lükata Hezbollah kaugemale tankitõrjerakettide laskeulatusest, millega oli pikka aega vaevatud kümneid tuhandeid Põhja-Iisraelis elavaid tsiviilisikuid.

Kuid Iisrael ei paistnud olevat valmis Hezbollah’ laialdaseks plahvatusohtlike FPV (esimese isiku vaatega) droonide kasutamiseks, mida juhitakse kiudoptiliste kaablitega, mis kerivad lahti kilomeetrite kaupa ja on elektroonilise segamise suhtes immuunsed.

Droonid ei ole Iisraeli sõdureid tapnud ligilähedaseltki nii kiiresti, kui Iisrael on oma pealetungi ajal tapnud Hezbollah’ võitlejaid ja Liibanoni tsiviilisikuid. Kuid nad on pidevalt jahtinud Iisraeli sõdureid ja komandöre nii Liibanonis kui ka Iisraelis, kusjuures sageli on surmavad rünnakud dokumenteeritud jahmatavates videotes, mida Hezbollah on sotsiaalmeedias postitanud. Sõjaväe teatel hukkus ainuüksi esmaspäeval sellistes rünnakutes kaks ja sai haavata 10 sõdurit.

Ja nii on vastasseis, mis märtsis pani Iisraeli juhid peaaegu peadpööritavalt kõlama – võimsate tankide ja jalaväe saatmine nõrgenenud ja haavatava Hezbollah’ purustamiseks –, mandunud millekski muuks. Nüüd on tegemist omamoodi ummikseisuga, kus Hezbollah näeb välja võimekam kui sõja alguses ja Iisraeli kaitseväe sõdurid võivad tunduda jahmatavalt abitud.

„Oli olemas strateegia – oli,” ütles endine Iisraeli riikliku julgeoleku ametnik Orna Mizrahi, kes juhib Tel Avivi Riikliku Julgeoleku Uuringute Instituudi Liibanoni programmi. „Kuid droonid tekitasid teatavat segadust, sest see oli üllatus. Iisraeli kaitsevägi ei arvanud, et see nii ohtlik relv on. Iisraelis suhtuti sellesse kui mänguasja.”

Droonid on vaid üks väljakutsetest, millega Iisrael Liibanonis silmitsi seisab. Teine, mis on ehk samavõrd tülikas, on raskus täita kasvavaid sisepoliitilisi nõudmisi tegutseda piisavalt agressiivselt, et kõrvaldada oht, mida Hezbollah Iisraeli tsiviilisikutele kujutab, ilma et see president Trumpiga vastuollu läheks.

Peaminister Benjamin Netanyahu jaoks, kes kandideerib mõne kuu pärast valimistel tagasi, võib tema riikliku julgeoleku maine kaitsmine olla keeruline, kuna tuhanded Põhja-Iisraeli elanikud – sealhulgas paljud tema traditsioonilised toetajad – kas põgenevad endiselt varjupaikadesse või pole veel oma kodudesse naasnud kohast, kuhu nad evakueerusid, ütles liberaalse huvigrupi Israel Policy Forum analüütik Michael Koplow.

„See pole tegelikult strateegia,” ütles ta sõjaväe praeguse positsiooni kohta Liibanonis. „See on poliitiline imperatiiv strateegia otsimisel.”

Tõepoolest, Iisrael alustas seda sõjategevust Hezbollah’ vastu julgete ja absolutistlike lubadustega muuta olukorda Liibanonis „üks kord ja igaveseks”, nagu Netanyahu ütles. Kuid ta lükkas sellised suured ambitsioonid kiiresti kõrvale, arvestades, et see võinuks nõuda kogu Liibanoni vallutamist.

See aeglustus veelgi aprillis, pärast seda, kui Trump astus sammude poole, et lõpetada sõda Iraaniga, ja nende läbirääkimiste toetamiseks avaldas Iisraelile survet piirata oma ründavaid tegevusi Liibanonis – sealhulgas keelustades sisuliselt Beiruti pommitamise.

Pärast suure puhvertsooni loomist ja sadade tuhandete tsiviilisikute ümberasustamist on Iisraeli sõjavägi pidanud suures osas leppima ulatusliku Hezbollah’ sõjalise infrastruktuuri hävitamisega.

Ent analüütikute sõnul on sellise  puhvertsooni hoidmisel Liibanonis arvukalt puudusi.

Iisraeli erukindral Assaf Orion, kes on nüüd Washingtoni Lähis-Ida Poliitika Instituudi teadur ütles, et Iisrael näib unustavat karmid õppetunnid, mille ta sai pärast 1982. aasta sissetungi Liibanoni (sissetung, mis inspireeris Hezbollah’ loomist).

Iisrael kuulutas sel ajal välja umbes 40 kilomeetri laiuse „julgeolekutsooni” piirist põhja pool – umbes sama laiuse kui Katjuša raketid, mida Palestiina võitlejad Liibanonis Iisraeli pihta tulistasid. Ta ei püüdnud selle tsooni rahvaarvu vähendada, nagu Iisrael praegu teeb, vaid liitus Liibanoni kristlastega, et võtta lõunaosa kontrolli alla ja piirata Beirut.

Iisrael oli lubanud Liibanonist 48 tunni jooksul lahkuda. Nad jäid sinna 18 aastaks.

„Valiku tegemine sinna paigale jääda on vastuolus enamiku meie õppetundidega aastatest 1982 kuni 2000,” ütles Orion intervjuus. „Poliitiliselt, sest see annab Hezbollah’le ettekäände, mida too vajab, ja elavdab vastupanu ideed. Aga ka operatiivselt. Kui positsioon on paigale seatud, on üsna selge, et need sõdurid muutuvad sihtmärkideks.”

Seega pole ime, et Iisraeli sõjaväe- ja valitsusametnikud on agiteerinud jätkama õhurünnakut, mille sihtmärgiks on Hezbollah’ tugipunktid Beirutis ja kogu Liibanonis. See soov tegutsemisvabaduse järele Hezbollah’ vastu aitab selgitada, miks Iisrael on tahtnud Liibanoni USA-Iraani rahukõnelustest eraldada.

„Võib kuulda iisraellasi ütlemas, et me peame võitlema üks käsi selja taga, nagu me tegime Hamasi vastu pantvangide pärast,” ütles RAND-i Iisraeli analüütik Shira Efron. „Et me ei saa minna Beiruti südamesse, sest ameeriklased piiravad meid, aga kui saaksime, oleks Hezbollah suurema surve all.”

Iisraeli põhjapiirile keskenduva Alma teadus- ja hariduskeskuse president Sarit Zehavi ütles, et Ameerika Ühendriikide kehtestatud piirangud Iisraelile aitavad pikas perspektiivis ainult Hezbollah’t. Tema sõnul aitaks nende kaotamine mitte ainult Iisraeli, vaid ka Liibanoni valitsust, mis on selgelt öelnud, et soovib Hezbollah’ desarmeerida, kuid pole näidanud end selleks suutlikuna.

„Kui tegutseda ainult kollase joone suunas ja mitte rünnata Hezbollah’ südant Beirutis, salakaubaveo marsruute ja relvatootmisrajatisi Bekaa piirkonnas, komandöre ja juhte, siis on tulemuseks kassi ja hiire olukord,” ütles ta. „Te ei lõpeta seda. Ja me kõik tahame sellele lõppu teha.”

Vastupidisel seisukohal on Efron, kelle sõnul võiks USA More ja Iraani vaheline leping, mis hõlmaks Liibanonis reaalset kahepoolset relvarahu, osutuda paremaks olukorrale, kus Iisraeli sõdurid on tema sõnul „istuvad pardid”, kui nad ei hävita külasid, ning Lõuna-Liibanoni pikaajalise okupatsiooni oht näib iga päevaga suurenevat.

„Kui kokkulepe seob Hezbollah’ käed ja vähendab Iisraeli kohalolekut puhvertsoonis – mitte nullini, vaid võib-olla lähedale viiele mäetipule, mis neil enne sõda oli –, siis arvan, et see teeks Iisraelile teene,” ütles ta. „Ja ma ei kahtle hetkekski, et sõjaväelased loodavad seda, kuigi nad seda kunagi ei tunnistaks.”

Loe allikast edasi