Lennusadama kõrvale kerkiv loodusmaja ansambel koosneb kolmest omavahel maa-aluse korrusega ühendatud hoonest, kus kokku on ligi 25 tuhat ruutmeetrit pinda. Lisaks Loodusmuuseumile leiavad seal uue kodu mitmed kliimaministeeriumiga seotud asutused ja keeleamet.

Ansambli projekteerisid arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai.

Majade ehituses on kasutatud nutilahendusi. Näiteks on hoidlate seinad kaetud vundamendiaugust välja kaevatud savist tehtud savikrohviga, mis aitab hoida ruumides õiget niiskusetaset ka juhul, kui elekter peaks ajutiselt ära minema.

“Me näeme siin palju klaaspindu, mis on tähnilised ja üks põhjus on see, et linnud ennast siin katki ei lendaks. Siis on meil fassaadides piiritajate ja nahkhiirte pesakastid ning meile on toodud mulda ja pinnast rail balticu alalt,” sõnas loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.

Hoonete ümber laiub loodusliku kooslusega väliala, mis juhatab sisse loodusmuuseumi väljapaneku.

“Siin on jupid Eesti looduslikest kooslustest, siit leiab kõik eesti looduslikud puud ja põõsad, taamal tekib niidukooslus, natukene eemal nõmmemetsa kooslus ehk põhimõtteliselt sissejuhatus kogu keskkonna teemasse, mis on majas ülihästi kaetud,” ütles Jõks.

Uue püsinäituse loomiseks korraldati rahvusvaheline idee konkurss.

“Meile laekus töid üle euroopa, sealhulgas Eestist ja püsinäituse parima idee autoriks osutusid Austria-Itaalia meeskond, kes baseerub Amsterdamis ehk see on multikultuurne ettevõtmine olnud,” sõnas loodusmuuseumi näituseprojektide loovjuht Evelin Pääsukene.

“Me hakkame jutustama kooselu lugu ehk uuendusmeelse ja modernse muuseumina toome tegelikult sisse inimese teema. Me ei räägi ainult ümbritsevast loodusest, vaid sellest, kuidas inimene loodusega suhestub,” lausus Jõks.

Enam kui 3000 ruutmeetril laiuv loodusmuuseum peaks külalistele avama uksed umbes aasta pärast. Esmakordselt tuuakse ühe katuse alla õigetesse hoiutingimustesse ka kõik muuseumi kogud, mis siiani on mööda linna laiali. Senise 50 tuhande külastaja asemel võimaldab kõigile ligipääsetav loodusmuuseum võtta edaspidi vastu 200 – 250 tuhat huvilist aastas.