Kuigi Eesti peab arendama ka droonivõimekust, siis on see vaid murdosa sellest, mida Eesti kaitsevaldkond arendama peab, ütles kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel “Esimeses stuudios”.
Ukraina sõja õppetunnid ei lõppe rohkelt kõlapinda saanud droonidega, vaid Sireli sõnul saab nimetada 16 suuremat õppetundi, nagu näiteks veel hukukindlus, elektrooniline sõjapidamine ja pettetegevus.
“Droon siiski on ainult üks väike osa ja murdosa sellest, mida me peame välja arendama. Droon ei toimi ilma selleta, kui ei ole tagatud side kas läbi sidesüsteemi või sidekanali, kui tal ei ole tagatud piisavat elektrivarustust ehk ei saa näiteks akusid laadida. Drooni ei toimi selleta, kui tal ei ole tagatud varuosasid ja kõige olulisem: drooni ei toimi selleta, kui tal ei ole väljaõpetatud meeskonda,” sõnas Sirel ning lisas, et arendama peab terviklikku süsteemi.
Kokku osalesid äsja lõppenud õppusel Kevadtorm 19 liitlasriigi sõdurid, sealhulgas ka Ukraina sõjaväe ohvitserid ja allohvitserid, kes nõustasid eelkõige Eesti suurtükiväelasi.
“Suurtükiväelastele see jutt kindlasti meeldib: ei ole kõik asjad selles maailmas asendatud droonidega. Suurtükivägi on lahingus jätkuvalt see, millega lahendatakse väga olulisi ülesandeid. Lihtsalt taktikat peab muutma ja mõtlema peab selle peale, kuidas tagada nende süsteemide hukukindlust,” selgitas kindralmajor Ukraina sõja õppetunde ning lisas, et olulisel kohal on näiteks suurtükkide jaoks kindlustatud positsioonide loomine.
Sireli sõnul saab kaitsevägi õppuse näitel kindlasti arendada nii üksiksõduri- kui ka kompaniitaseme drille.
“Ühine nimetaja ongi lahingdistsipliin, me peame selle kallal töötama. Kaitseväe juhataja on meil juba käskinud, et selle aasta teisel poolel viime läbi enda täiendõpe. Asjad, mida me praegu tuvastasime kevadtormi raames, saame võtta aluseks, et mida on vaja parandada,” lausus Sirel.
Õppusel ajal tekkis ka reaalne lahingvalve olukord, kui 19. mail sisenes Eesti õhuruumi tundmatu droon, mille Rumeenia hävitaja alla lasi.
“See on see hea näide sellest, kuidas ka NATO tervikuna areneb ja kohaneb oludega.
Siin peab ju saama aru, et see oli minutite ja sekundite mäng,” sõnas Sirel ning lisas: “See on see, kuidas NATO peabki reageerima sarnastele juhtumitele.”
Samas ei tahtnu kindralmajor spekuleerida, kas drooniintsident võis olla venelaste teadlik mõjutustegevus.
