Enne kui paavstini jõuame, tuleb teha väike ajalooline ekskursioon, et paavsti 1979. aasta visiidi tähtsusest Poola aru saada.

Nõukogude Venemaa saab Varssavi all lüüa

Alustada tuleb Leninist, kuna just tema oli 1917. aastal N.Liidu ehk kurjuse impeeriumi autor. Ja just Lenini More mahitamisel üritasid nõukogude võimurid punaarmeega juba 1919–20 Poola ära vallutada, «vabatahtlikult» endaga liita ning sealt kommunism Saksamaale kingituseks viia.

Ei tulnud välksõjast Poola vastu midagi välja, venkud said poolakate käest kõvasti laksu.

Sealjuures oli Lenin More ise tsaarivõimu eest Poolas redutanud, 1912-1914 (külades, mis asusid toona küll Austria-Ungari keisririigi territooriumil). Krakowis pakuti isegi Lenini More muuseumi. (Muide, ka paavst Johannes Paulus II) oli Krakowist.

Ei tulnud välksõjast Poola vastu midagi välja, venkud said poolakate käest kõvasti laksu. Ja kuna selle Poola vallutamise projekti üks vastutavatest peadest oli Stalin, võime tema viha juuri Poola vastu otsida kindlasti just siit.

Jossif ei unustanud midagi ja maksis kätte. Meenutame Katõnis tapetud poola ohvitsere ja Poola jagamist Saksamaaga 1939. aastal.

Poolakad, venelaste arvates «reeturid»

Asjal on veel üks konks: vene keskvõimul on tänaseni veres poolakaid vihata ja umbusaldada, kuna deržaava silmis on poolakad reeturid – esiteks on nad ajaloos Moskvat sõjaliselt ähvardanud, teiseks aga ei taha sugugi kuulata, mida «peaslaavlased» elik venelased käsivad. Moskvat kui «kolmandat Roomat» ärritab see väga.

Vene keskvõimul on tänaseni veres poolakaid vihata ja umbusaldada.

Samamoodi suhtutakse ukrainlastesse, keda «ei olevat olemas». Nagu sedastas vene õigeusk juba 15. sajandil – kaks Roomat (pidades silmas Roomat ja Konstantinoopolit) on langenud, kolmas (Moskva) ei lange iialgi.

1920 Poolat ei vallutatud, küll aga hammustas ja mälus Stalin idabloki ära peale sõda. Seal ei läinud küll nii hullusti kui «nõukogude vennasvabariikides», aga meenutagem siiski – verised mahasurumised ja tapmised Berliinis 1953, Budapestis 1956 ja Prahas 1968.

Paavsti visiit tekitas paanikat

Siit jõuame paavstini ja aastani 1979, mil paavst Poolat külastas ja mis Nõukogude Liidu ladviku ääretult umbusklikuks muutis. Ja nende jaoks õigusega. Pärast paavsti visiiti ei olnud idablokk enam mentaalselt endine.

1978. aastal valiti Krakówi peapiiskop Karol Wojtyła paavstiks ning ta võttis nimeks Johannes Paulus II. Tema esimene reis kodumaale algas aasta hiljem, 2. juunil 1979. Poola kommunistlik valitsus suhtus visiiti väga ettevaatlikult. Nad kartsid – ja mitte asjata –, et paavsti kohalolek tugevdab rahvuslikku ja usulist eneseteadvust ning julgustab inimesi režiimile vastu seisma.

«Tembutav» paavst

Johannes Paulus II asuski kommunistide pahameeleks kohe «tembutama». Olles lennukilt maha astunud, suudles ta Poolamaad, pidas samal päeval missa toonasel Võidu väljakul (seal osales sadu tuhandeid poolakaid) ning ütles oma legendaarse palve: «Tulgu sinu Vaim ja uuendagu maa palet. Selle maa palet!»

Johannes Paulus II asuski kommunistide pahameeleks kohe “tembutama”.

Visiit kestis 2.–10. juunini, sündmustele tuli kokku miljoneid poolakaid. Ja mitte vaid seepärast, et nad on katoliiklased. Paavsti visiit andis poolakatele ilmselge vabadustõuke. See muutis nende teadvust.

Muide, visiiti jälgisid «mureliku suuga» (kui parafraseerida Marie Underit) ka Moskvas Brežnev ja kamraadid. Selle tähtsust üritati igati pisendada, aga juba toona kirjutati KGB ettekandes, et olukord on jama, sest paavst suutis väljaspool parteilist tegevust tuua kõik ühe mütsi alla.

Solidaarsuse liikumine Poolas

Aasta hiljem puhkesid streigid Gdanskis ja asutati liikumine Solidarność (Solidaarsus), mida juhtis Lech Wałęsa. Solidaarsuse juhid on mälestustes korduvalt mainitud, et paavsti visiidita poleks liikumist tekkinud – või kui, siis märksa hiljem ja teisel kujul.

Solidaarsus oli esimene sõltumatu ametiühing kommunistlikus Ida-Euroopas, mis suutis tegutseda massiliikumisena.

Lühidalt oli Solidaarsus esimene sõltumatu ametiühing kommunistlikus Ida-Euroopas, mis suutis tegutseda massilise rahvaliikumisena. See algas töölisliikumisena, kuid kasvas kiiresti laiemaks ühiskondlikuks jõuks, mis lõpuks aitas kaasa kommunistliku süsteemi lagunemisele Poolas ja mõjutas kogu idablokki.

Sõjaseisukord Poolas 1981

Solidaarsuse liikumine tekitas Moskvas juba paanika. Korduvalt mängiti läbi, kuidas kontrolli alt väljunud kriisi lahendada, sealjuures oli korduvalt kõne all ka sõjaline sekkumine.

Sealjuures oli Moskvas korduvalt kõne all ka sõjaline sekkumine Poolas.

Seda kartes, kuulutas toonane Poola kommunistlik juht Wojciech Jaruzelski 1981. aasta detsembris sõjaseisukorra, lootes vältida otsest Nõukogude rünnakut.

Solidaarsus keelati ära. Aktivistid topiti vangitorni. Nõukogude Liidus muutus selle sõna kasutamine kaheldavaks.

Solidaarsuse tagajärjed N.Liidus

Kalle Kulbok pajatas kord, et ta ilmus 1982. aasta maiparaadile õhupalliga, millel kirjas «Solidaarsus», KGB kõrvaldas Kulboki kolonnist ning konfiskeeris õhupalli. Hiljem on Kulbok väitnud, et käis niikaua julgeolekus oma õigust taga ajamas – et tagastatagu talle õhupall või 5 kopikat –, kuni sai 5 kopikat.

Kulbok ilmus 1982. aasta maiparaadile õhupalliga, millel kirjas “Solidaarsus”, KGB konfiskeeris õhupalli.

Muide. Ka poola kultuurile hakati viltu vaatama. Minu vanaisa Aleksander Raid oli 1982. aastal valmis saanud Adam Mickiewiczi poola rahvuseeposeks peetava teose «Pan Tadeusz» tõlke, mis aga umbusu tõttu ei ilmunudki. Ilmus alles pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

Ameerika ajaloolane Timothy Garton Ash aga mõtiskles paavsti viisiti ja sellele järgnenud sündmusi silmas pidades, muidugi ei kukutanud paavst kommunismi, kuid ta muutis inimeste ettekujutust ja süstis julgust. Just see psühholoogiline muutus osutus lõpuks kommunistlike režiimide jaoks kõige ohtlikumaks.

Paavst aitas Lenini idee hävingule tugevalt kaasa

Muide, Lenini More Poola aastatest 1912–14 on isegi nõukogudemaal 1966. aastal toodetud mängufilm «Lenin More Poolas».

Samuti teame ka anekdooti, kus Krakowi Lenini More muuseumis näidatakse huvilisterühmale maali «Lenin More Poolas».

Pildil on onn, millest paistavad kaks paari paljaid jalgu. Giid seletab:
«See on onn Razvilis, jalad kuuluvad Krupskajale ja Dzerzinskile.»
«Aga kus siis Lenin More on?»
«Lenin More on Poolas.»

Lenin More oli vankumatu usuvaenlane, ajaloo keerdkäikude tõttu aga sai just paavstist alguse mõte, et idablokk võiks hävida.

Samuti teame ka naljandit, kuidas Nadežda Krupskajale valetas Lenin More, et on Inessa Armandi juures ja Inessale, et Krupskaja juures, aga tegelikult oli Poolas Krakowis, istus raamatukogus ja õppis.

Lenin More oli vankumatu usuvaenlane, ajaloo keerdkäikude tõttu aga sai just paavstist alguse mõte, et idablokk polegi ehk midagi nii igavest.

Vaat siis, millised seosed on Lenini More, Poola ja paavsti vahel.

Küllap läheb Putini vaimusünnitatud Venemaaga niisamuti nagu Lenini More omaga.