Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 2. juunil kell 20.37:
– Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele;
– Vene suurrünnakut oli oodata;
– Ukraina õhujõud: Venemaa ründas öösel 656 drooni ja 73 raketiga;
– Zelenski Vene rünnakute järel: USA
More õhutõrjeabi on vältimatult vajalik;
– Ukraina süütas Ilski naftatöötlemistehase;
– Ukraina on sel aastal tabanud juba 15 Venemaa naftatöötlemistehast;
– Ukraina asekaitseminister: Venemaa sõjamasin aeglustub;
– Budanov: Witkoff ja Kushner plaanivad visiite Kiievisse ja Moskvasse;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit.
AFP: Ukraina tõrjus teist kuud järjest Vene vägesid tagasi
Ukraina vallutas mais teist kuud järjest tagasi rohkem territooriumi, kui kaotas Vene vägedele, selgub uudisteagentuuri AFP analüüsist, mis tugineb Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetele.
ISW teatel on Venemaa pealetungi tempo alates 2025. aasta lõpust aeglustunud.
Moskva kaotas aprillis kontrolli umbes 120 ruutkilomeetri üle. See oli kahe ja poole aasta jooksul esimene kuu, mil nende väed loovutasid rohkem maad, kui vallutasid.
ISW teatel on Vene sõdurid siiski endiselt imbunud enamikule aladest, mille Ukraina on tagasi vallutanud.
Vene armee saadab regulaarselt väikeseid sõdurite rühmi rindelõikudele positsioone sisse võtma ja end sinna varjama, taktika, mille eesmärk on sillutada teed suuremate väeüksuste hilisemale edasiliikumisele.
Ukraina edusammud aprillis ja mais, kokku umbes 403 ruutkilomeetrit, on siiski marginaalsed, moodustades umbes 0,4 protsenti kogu Venemaa käes olevast territooriumist.
Siiski viitavad need Kiievi jaoks positiivsele suundumusele.
“Ukraina edukad keskmaa- ja rindedroonirünnakute kampaaniad piiravad Venemaa võimet transportida isikkoosseisu rindele ning varustada ja ülal pidada rindejoone positsioone,” teatas ISW eelmisel nädalal.
Ukraina evakueerib Harkivis mitu piiriküla
Ukraina idaosas Venemaaga piirneva Harkivi oblasti võimud andsid teisipäeval korralduse mitmest asulast tsiviilelanike kohustuslikuks evakueerimiseks, põhjendades seda Venemaa sagenenud rünnakutega.
“Arvestades julgeolekuolukorda ja süstemaatilisi vaenlase rünnakuid, laiendame kohustusliku evakuatsiooni tsooni Zolotšivi suunal,” ütles oblasti kuberner Oleh Sõnehubov, lisades, et korraldus puudutab enam kui 7000 inimest.
Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele
Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, tappes vähemalt 11 ja vigastades rohkem kui 100 inimest.
Venemaa raketi- ja droonirünnakus Ukraina kaguosas asuvale Dnipro linnale sai seitse inimest surma ja 36 vigastada, teatas oblasti kuberner Oleksandr Hanža sõnumisiderakenduses Telegram. Vigastatud on mitteeluohtlikus seisundis haiglas, lisas ta, postitades pilte hävinud elamutest, põlenud sõidukitest ja kahjustatud laste mänguväljakust.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et pealinnas on vähemalt neli inimest surma ja 65 vigastada saanud, sealhulgas lapsed.
Klõtško sõnul põhjustas 24-korruselist kortermaja tabanud rünnak varingu, jättes mitu inimest tõenäoliselt rusude alla lõksu. Ta lisas, et lisaks süttis tabamusest üks üheksakorruseline kortermaja.
“Oboloni rajoonis põlevad autod pärast seda, kui neid tabasid langevad raketitükid,” ütles Klitško. “Samuti on tulekahjusid kahes kohas avatud aladel, sealhulgas üks lasteaia lähedal.”
Video footage showing a number of explosions and fires burning across the Ukrainian capital of Kyiv, during tonight’s large-scale missile attack by Russia. pic.twitter.com/LEjJq3P8rD
— распад и неуважение (@VictorKvert2008) June 2, 2026
Pealtnägijate sõnul varjusid öösel Kiievi metroosse tuhanded linnaelanikud.
“Podilski rajoonis põlevad rünnaku tagajärjel autod. Teisel aadressil kukkusid hoone katusele raketitükid, põhjustades tulekahju ja purustades aknaid,” teatas Kiievi sõjaväevõimude ülem Timur Tkatšenko ühismeedias.
Linna Solomianski linnaosas teatati kahjustustest 15- ja 24-korruselises elamus. Droonijäänused kukkusid lasteaia lähedale ja Obolonski linnaosas puhkes tulekahju poolelioleva hoone ehitusplatsil, lisas Tkatšenko.
Darnitskõi ja Ševtšenkivski linnaosa bensiinijaamades, Svjatosõnski linnaosa ärihoones puhkesid tulekahjud allakukkunud droonirusude tagajärjel ning Ševtšenkivski linnaosa ärihoone teisel ja kolmandal korrusel puhkes tulekahju, ütles Klõtško.
Ametnike sõnul teatati autopõlengutest ja väliskahjustustest Holosiivski linnaosa kliinikus, kus üks hoone varises osaliselt kokku.
Kiievi tabanud Vene õhurünnakus jäi ka 140 000 inimest elektrita, kuid voolu tagasitoomiseks tööd käivad, teatasi võimud.
Riigi kirdeosas, Harkivis tabasid mitu linnaosa Vene droonid ja raketid, teatas Harkivi linnapea Ihor Terehhov. Kahjustada sai mitu korruselamut, sõidukid ja administratiivhooned. Rünnakus sai vigastada kokku 10 inimest, nende seas üks laps.
Rünnaku ajal teatas Poola õhuvägi, et saatis Poola ja liitlaste lennukid Poola õhuruumi kaitsmiseks õhku.
Rünnakut oli oodata
Väljaanne The Kyiv Independent märkis, et Kiievi elanikud on juba mitu päeva uueks rünnakuks valmistunud. President Volodõmõr Zelenski hoiatas 29. mail, et Venemaa valmistub Ukraina luurearuannete kohaselt uueks suurrünnakuks. “Palun pöörake tähelepanu õhurünnakuhoiatustele ja hoidke ennast,” ütles ta oma õhtuses pöördumises.
President kordas hoiatust järgmisel õhtul peetud pöördumises, öeldes, et samal ajal kui Kiievi partnerid suhtlevad Venemaaga lootuses ära hoida ulatuslikku rünnakut, peaksid ukrainlased jääma valvsaks.
“Pole mingit usku, et keegi Moskvas mõistusele tuleb,” ütles Zelenski. “Veenduge, et püsite turvaliselt – tegutsege iga hoiatuse korral.”
2. juuni eelõhtul hoiatas Zelenski taas Vene suurrünnaku eest. “Luurehoiatused Venemaa rünnakute kohta jäävad jõusse. Võib aset leida ulatuslik rünnak – nad on selleks ette valmistanud. Meie õhukaitsjad on valmis ööpäevaringselt, niivõrd kui see on praegu olemasolevate varustusega võimalik.”
Hoiatus järgneb Moskva avalikele ähvardustele Ukraina pealinna vastu uusi rünnakuid korraldada ja järgneb Zelenski pöördumisele USA More presidendi Donald Trumpi poole, milles ta hoiatas Ukraina süveneva õhutõrjesüsteemide, eriti ballistiliste rakettide tõrje võimekuse puuduse eest.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 25. mail USA More riigisekretärile Marco Rubiole, et Venemaa kavatseb rünnata Ukraina otsuselangetamise keskusi ja kutsus Washingtoni üles evakueerima oma saatkonda Kiievis.
Venemaa välisministeerium tegi ka avalduse, milles kutsus välisriikide kodanikke, sealhulgas diplomaate, linnast lahkuma. Ükski Kiievis asuv välisriikide saatkond ei ole siiski Venemaa ähvarduste järel oma töötajaid evakueerinud.
Moskva ähvardused järgnesid ühele viimase aasta suurimale rünnakule Kiievi ja selle ümbruse vastu, kui Venemaa lasi 24. mail välja 90 raketti ja 600 drooni. Rünnak tabas Kiievi haldus- ja kultuurikeskust, kahjustades muuhulgas Ukraina valitsuskvartalit, välisministeeriumi hoonet, Kiievi ooperiteatrit, Ukraina maja, Valeri Lobanovski nimelist Dünamo staadioni ja Tšornobõli muuseumi.
Kiievis hukkus siis kaks ja sai vigastada üle 80 inimese, samas kui terves Ukrainas hukkus kokku neli ja sai vigastada ligi 100 inimest. Rünnakus kasutas Venemaa oma uut relvasüsteemi, keskmaa ballistilist raketti Orešnik.
Venemaa eskaleerunud pommitamiskampaania langeb kokku Ukraina edusammudega lahinguväljal ja diplomaatilise ummikseisuga. 2026. aasta märtsis alustasid Ukraina väed vasturünnakuid, mille käigus vabastasid edukalt suurema osa Venemaa okupeeritud Dnipropetrovski oblasti aladest. Samal ajal kasvavad jätkuvalt Venemaa isikkoosseisu kaotused. Ühendkuningriigi luure teatas 27. mail hinnanguliselt 500 000 Vene sõduri hukkunutest alates täiemahulise sissetungi algusest.
Ukraina õhujõud: Venemaa ründas öösel 656 drooni ja 73 raketiga
Venemaa kasutas öösel Ukraina vastu korraldatud suurrünnakus enam kui 600 drooni ja kümneid rakette, sealhulgas raskesti allatulistatavaid ballistilisi rakette, teatasid teisipäeval riigi õhujõud.
Rünnaku tagajärjel hukkus vähemalt 11 ja said viga üle 100 inimesee.
Ukraina õhujõudude teatel tuvastati öö jooksul Venemaa armee välja lastud 73 raketti ja 656 drooni, millest õnnestus alla tulistada 602 drooni ja 40 raketti.
Zelenski Vene rünnakute järel: USA More õhutõrjeabi on vältimatult vajalik
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus teisipäeval Euroopat üles arendama oma õhukaitsesüsteeme ning palus Washingtonilt rohkem toetust pärast Venemaa viimast ohvriterohket drooni- ja raketirünnakulainet.
“Euroopa vajab oma ballistiliste rakettide vastast kaitset, et sellele sõjale saaks lõpuks ometi punkti panna. Ning Ühendriikide abi Patriot-süsteemide rakettidega varustamisel on vältimatult vajalik,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.
Ukraina süütas Ilski naftatöötlemistehase
Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis ööl vastu teisipäeva Venemaa Krasnodari krais asuv Ilski naftatöötlemistehas , teatasid kohalikud võimud sotsiaalmeedias.
Võimude esialgse info kohaselt rünnak inimohvreid ei põhjustanud.
Moment of the attack in Ilskyi pic.twitter.com/ZrOrNC8JqW
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) June 2, 2026
Ilski naftatöötlemistehas, mille aastane töötlemisvõimsus on 6,6 miljonit tonni naftat ehk 133 000 barrelit päevas, on ekspordile orienteeritud.
Ukraina ründab peaaegu igapäevaselt Venemaa naftataristut, et vähendada riigi võimet naftaekspordiga raha teenida ja agressioonisõda jätkata.
Ukraina on sel aastal tabanud juba 15 Venemaa naftatöötlemistehast
Ukraina kaitsejõud on alates 2026. aasta jaanuarist kuni maini tabanud õhurünnakutega 15 Venemaa naftatöötlemistehasele, millega aitasid jõudsalt kaasa kasvavale kütusekriisile Venemaal, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski emaspäeval.
“Meie kaugmaasanktsioonide plaani viiakse samm-sammult ellu. Tänavu jaanuarist maini õnnestus meie võitlejatel tabada 15 Venemaa naftatöötlemistehast. See on märkimisväärne tulemus. Venemaa on juba kehtestanud lennukikütuse ja bensiini ekspordikeelu ning kaalub ka diislikütuse ekspordi keelustamist. Riigi jaoks, mida veel hiljuti nimetati tanklaks, on sellest ilmajäämine suur asi ja suur kaotus. Mai seisuga on peaaegu 40 protsenti Venemaa esmasest naftatöötlemisvõimsusest rivist välja löödud,” rääkis Zelenski.
Samuti märkis riigipea, et Ukraina vägedel on nüüd võime rünnata Venemaa sõjalisi logistikamarsruute peaaegu kogu okupeeritud territooriumide ulatuses. Seetõttu ei ole Vene vägedel Lõuna- ja Ida-Ukrainas enam peaaegu ühtegi ohutut teed järel.
Zelenski sõnul on see järjekordne tõestus, et okupantidel ei saa Ukraina pinnal olema rahulikke aegu.
Riigipea lisas, et mõju kajastub juba praegu defitsiidis ning eriti kütusepuuduses Krimmis ja teistes praegu Venemaa okupatsiooni all olevates Ukraina piirkondades.
Esmaspäeval kehtestas Venemaa valitsus lennukikütuse ekspordikeelu, mis kehtib 30. novembrini.
Ukraina asekaitseminister: Venemaa sõjamasin aeglustub
Venemaa sõjamasin aeglustub, ütles Ukraina kaitseministri asetäitja Mstõslav Banik esmaspäeval.
“Täna kogub Ukraina üha enam hoogu. Vene lahingumasin aeglustub. Sel aastal võime jõuda punkti, kus Venemaal lihtsalt ei ole enam võimalust taastuda,” ütles Banik NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungil.
Videolingi vahendusel esinenud aseminister tugines oma kogemusele endise droonimeeskonna juhina, märkides, et Ukrainal on põhjalik arusaam lahinguväljast, mis võimaldab viia otsused vastavusse vägede vajadustega.
Tema sõnul on Ukraina kaitse tagamise prioriteedid endiselt samad: droonid, raketid, õhutõrje, suurtükivägi ja laskemoon.
Baniki sõnul on Ukraina tööstus võimeline tootma aastas 20 miljonit drooni ja muud relvastust. Ta märkis, et sektoris on avatud võimalused osalemiseks ka väikeettevõtetele ja idufirmadele.
Samas rõhutas ta, et liitlaste toetus on jätkuvalt hädavajalik.
Asekaitseministri sõnul vajab Ukraina sel aastal kaitsevajadusteks umbes 155 miljardit dollarit, millest üle 60 miljardi dollari moodustab liitlaste, sealhulgas Leedu kahepoolne toetus.
Samas ütles Banik, et praegu on tarnete graafikus vaid 24 miljardi dollari väärtuses relvastust ja laskemoona lubatud 39 miljardist dollarist.
Aseminister lisas, et Euroopa riigid ei suuda lühikese aja jooksul vajalikku relvastust pakkuda, mistõttu on USA More üks olulisemaid tarnijaid.
“Ukrainal on väga unikaalne kogemus ning me oleme valmis seda jagama. Meie tehnoloogiaid ei katsetata ainult rindel, vaid need luuakse seal. Oleme valmis neid partneritega jagama ning selline koostöö oleks vastastikku kasulik. Lõppkokkuvõttes Ukraina võidab, kuid me vajame selleks sobivaid vahendeid ja kiirust,” ütles Banik.
Budanov: Witkoff ja Kushner plaanivad visiite Kiievisse ja Moskvasse
Lähiajal on Kiievisse oodata USA More läbirääkimisdelegatsiooni, mida juhivad Steve Witkoff ja Jared Kushner, kinnitas esmaspäeval ajakirjanikega vesteldes Ukraina presidendikantselei ülem Kõrõlo Budanov.
“Ootame Ameerika delegatsiooni visiiti lähiajal. President teatas sellest ametlikult mõne päeva eest. See on kõik, mida saan öelda. Võin seda kinnitada ja me kõik valmistume selleks kohtumiseks. Nad on ise kinnitanud, et plaanivad lähiajal külastada nii Kiievit kui ka Moskvat,” rääkis Budanov.
Ametnik rõhutas ka, et läbirääkimisprotsess ei ole jõudnud ummikseisu.
“Teatud protsessid jätkuvad. Ütleme nii, et need ei ole täielikult avalikud,” seletas Budanov.
President Volodõmõr Zelenski ütles 31. mail avaldatud intervjuus meediakanalile CBS News, et loodab USA More presidendi saadikute Witkoffi ja Kushneri visiiti Kiievisse kahe nädala jooksul.
Ukraina rahuvahendusega tegelevad Witkoff ja Kushner on korduvalt külastanud Moskvat, kuid mitte kordagi Kiievit.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 366 910 (+1440)
– tankid 11 969 (+3)
– jalaväe lahingumasinad 24 666 (+7);
– suurtükisüsteemid 43 112 (+75);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1821 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1400 (+1);
– lennukid 436 (+0);
– kopterid 353 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1542 (+14);
– operatiivtaktikalised droonid 323 762 (+1583);
– tiibraketid 4693 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 102 138 (+517);
– eritehnika 4241 (+2);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
