Kolumnist Karl Olaf Rääk vahendab oma mõtteid seksuaalaktivistide ronimise kohta lastekaitsepäevale.
“Nägin hiljuti ingliskeelses meedias määratlust “see on laste mutileerimise lipp”.
Õige tähelepanek. Võime märgata, millise õhinaga tahavad vikerkaare hõivajad just laste hinge pugeda. Hiigellipu nimelt lastekaitsepäeval, mitte päev varem või hiljem lahti rullida. Imbuda oma ideoloogiaga õpikutesse, koolitundidesse ja lasteaedadesse. Väita, et see kõik on “lastesõbralik”.
Millest selline õhin?
Inimesed sünnivad selliseks nagu Jumal neid loonud on, meheks ja naiseks. Väga harva määramatu või topeltsooga inimeseks. Soosegadus ei ole kaasa sündinud ega loomulik nähtus. See, kasutades tänapäeva tehnoloogia keelt, on mitte riist-, vaid tarkvara viga.
See tähendab, et tähestikurahva liikmeks ei sünnita, vaid õpitakse. Läbi propaganda, läbi väärkohtlemise, läbi hariduse, läbi psühholoogilise töötlemise.
Kui Jumal on inimese loonud meheks ja naiseks, siis saatanal on eriline himu seda loodut moonutada, väärastada ja piinata.
Tulemus? Vaimsete ja füüsiliste probleemidega noored, kellest saavad katkised täiskasvanud. Osad neist hakkavad innukalt tegutsema, et lapsi endasarnaseks muuta.
Öeldakse, et kui ühiskond neid armastaks, siis kõik probleemid kaoks. Aga ei kao. Inimesele on õige ja vale tundmine hinge kirjutatud. Nagu Piibel ütleb, “kirjutatud südamelaudadele”. See kriipiv tõetunnetus ei anna rahu, isegi kui kriitikud sunnitakse jõuga vaikima ja käsu korras väära õigeks tunnistama.
Ühiskonna valet tunnistama sundimine ei võta ära füüsilisi vaevusi ega depressiooni. Sisemine valu ja piin ei kao mitte kusagile. Tähestikuinimeste paraadnaeratuste taga on valust ulguvad hinged.
Soosegaduse võim on üürike. See on juba lõpule jõudmas. Ajutise meelesegaduse periood lõpeb, aga selle põhjustatud kahjustused jäävad. Keegi peab hiljem ravima ja taastama füüsiliselt ja vaimselt katki tehtud inimesi. Praegused aktivistid ei vastuta millegi eest. Kahjusid kannavad teised.”
