1962 – vastusena liha ja või hindadele ja palkade vähendamisele puhkes Novotšerkasskis mäss, mille mahasurumises hukkus vahemikus 26–80 inimest.
1. juunil 1962. aastal kuulutas Nikita Hruštšov
More välja liha- ja võihindade üleliidulise tõusu. Novotšerkasski linna Budjonnõi-nimelise veduritehase tööliste jaoks langes see aga ajaliselt kokku uute miinimumnormide kehtestumisega, ehk sisuliselt palkade langetamisega.
Alanud tööseisakust kujunes marss linnavalitsuse ja kohaliku miilitsajaoskonna ette. Päeva jooksul levis streik teistessegi linna asutustesse.
Ühel hetkel kõlasid lasud ning järgnenud kindral Plijevi juhitud KGB ja armee vastupealetungi käigus aeti rahvamass laiali. Kinnise riigi tingimustes jäigi konkreetne kannatanute arv saladuseks, kudi tänaseks olemasolevate ametlike hinnangute järgi suri kuulipilduja-rahes 26 protesteerijat. 87 haavatust kolm hukkus hiljem haavade tagajärjel.
Pärast mässu kehtestati linnas liikumiskeelud ning surnukehad maeti salaja erinevate Rostovi oblasti linnade kalmistutele.
3. juuni hommikul kogunesid inimesed taas linna väljakutele. Seekord arreteeriti sadu, kellest neljateistkümnega korraldati näidisprotsessid. Neist seitse mõisteti surma ja tapeti.
«Gulagi arhipelaagis» kirjutas Aleksandr Solženitsõn, et paljud haavatud ja nende perekonnad saadeti pärast juuni alguse sündmusi linnast välja asumisele või laagritesse (mida tol ajal nimetati juba kolooniateks).
Kogu lugu oli Nõukogude Liidus karmi saladuskatte all – sellest ei tohtinud rääkida avalikult ega ajakirjanduses. Salastatus kaotati alles 1992. aastal, mil kaevati üles 20 surnukeha.
Tegemist on ühega vähestest rahuajal ja väljaspool laagrisüsteemi toimunud massirahutustest Nõukogude Liidu ajaloos.
2. juuni sündmused Eestis:
1638 – Rootsi kuninganna Kristiina korraldust postiasjanduse sisseseadmiseks Soomes loetakse ka Tallinna postikorralduse alguseks.
1807 – Paldiski kreisikooli avamisega jõudis lõpule seda tüüpi õppeasutuste võrgu kujunemine. Eestis oli loodud 12 kreisikooli.
1916 – Tallinnas asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis oli Eesti Jalgpalli Liidu eelkäija.
1919 – Eesti väed jõudsid Võnnus (Cēsises) kokkupuutesse Balti maakaitse ehk landesveeriga
1929 – asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
1932 – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased.
1933 – Jaan Tõnissoni neljas valitsus kehtestas Tartus ja Tartumaal kaitseseisukorra.
1935 – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis, millel Paul Keres
More jäi teiseks.
1938 – Tallinnas algas Rahvusvahelise Punase Risti konverents.
1980 – Tallinnas Pirital avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus ehk TOP.
1981 – ETV hakkas edastama vaid värvilisi saateid.
1988 – Ametlikult kinnitati esimene rahvusvärvides sümbol – Eesti Muinsuskaitse Seltsi vapp, mille autor oli Priit Herodes.
1991 – Eesti Televisiooni eetris oli viimane saade Reklaamiklubi (reklaamibüroo Eesti Reklaamfilmi saade Reklaamiklubi oli esimest korda eetris 12.01.73).
1992 – Rootsi otsustas tagastada Balti riikidele nende kullavarud.
1993 – Riigikogu võttis vastu väärtpaberituru seaduse.
1999 – End 13 aastat metsades varjanud Ülo ja Aivar Voitka muutusid taas lindpriideks, kui röövisid kahelt kriminaalpolitseinikult ametipüstolid ja mobiiltelefonid.
2009 – Tartumaal Meeksi vallas avati Laaksaare sadam ning Laaksaare ja Piirissaare vahet hakkas sõitma praam Koidula, mille soetamiseks kulutas omanik, Tartu maavalitsus 24 miljonit krooni.
2023 – Narvas avati renoveeritud raekoda (hoone oli aastakümneid tühjana seisnud).
Ja maailmas:
455 – vandaalid tungisid Rooma ja rüüstasid seal kaks nädalat.
1098 – lõppes Antiookia esimene piiramine.
1780 – Derbys peeti esimene ratsavõistlus.
1783 – Venemaa alistas lõplikult Krimmi.
1815 – Napoléon I kinnitas uue põhiseaduse.
1848 – Prahas tuli kokku pansalvistlike ideede kandjaid koondav Slaavi kongress.
1876 – Stara Planinas tapeti Bulgaaria vabadusvõitluse juhte Hristo Botev.
1896 – Guglielmo Marconi sai raadio patendi.
1941 – Brenneri mäekurus kohtusid Adolf Hitler
More ja Benito Mussolini
More.
1945 – NSVL nõudis Rootsi valitsuselt nende sõjaväelaste väljaandmist, kes olid põgenenud NSVL väeosadest pärast 8. maid 1945. Kuigi 168 Balti sõdurit olid põgenenud enne seda kuupäeva, otsustas Rootsi valitsus 15. juunil põgenikud välja anda.
1953 – Elizabeth II krooniti Ühendkuningriigi kuningannaks.
1988 – Moskvas lõppes Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumine.
2. juuni
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2026 | ||||||
2. juuni on Gregoriuse kalendri 153. (liigaastal 154.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. mai (1901–2099).
Sündmused
- 1638 – Rootsi kuninganna Kristiina korraldust postiasjanduse sisseseadmiseks Soomes loetakse ka Tallinna postikorralduse alguseks.[küsitav]
- 1807 – Paldiski kreiskooli avamisega jõudis lõpule seda tüüpi õppeasutuste võrgu kujunemine.[1] Eestis oli loodud 12 kreiskooli.[2]
- 1916 – Tallinnas asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis oli Eesti Jalgpalli Liidu eelkäija.[3]
- 1919 – Landesveeri sõda: Eesti väed jõudsid Võnnus kokkupuutesse Landeswehriga.
- 1929 – asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
- 1929 – Riias toimusid Eesti, Läti ja Poola kergejõustikumaavõistlused.[3]
- 1932 – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased.[3]
- 1933 – Jaan Tõnissoni neljas valitsus kehtestas Tartus ja Tartumaal kaitseseisukorra.
- 1935 – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks.[3]
- 1935 – algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda.[3]
- 1938 – Tallinnas algas Rahvusvahelise Punase Risti konverents.
- 1940 – Johannes Bachval valiti Pöide koguduse õpetajaks.
- 1980 – Tallinnas Pirital avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus.[4]
- 1992 – Rootsi otsustas tagastada Balti riikidele nende kullavarud.
- 1999 – end 13 aastat metsades varjanud Ülo ja Aivar Voitka muutusid taas lindpriideks, kui röövisid kahelt kriminaalpolitseinikult ametipüstolid ja mobiiltelefonid.
Maailmas
- 455 – vandaalid tungisid Rooma, kus rüüstasid kaks nädalat.
- 1098 – Esimene ristisõda: lõppes Antiookia esimene piiramine.
- 1780 – Derbys peeti esimene ratsavõistlus.
- 1815 – Napoléon I kinnitas uue põhiseaduse.
- 1835 – P. T. Barnum alustas Ameerikas oma tsirkusega esimest ringreisi.
- 1848 – Prahas tuli kokku Slaavi kongress.
- 1876 – Stara Planinas tapeti Bulgaaria vabadusvõitluse juhte Hristo Botev.
- 1896 – Guglielmo Marconi sai raadio patendi.
- 1924 – "Indian Citizenship Actiga" said indiaanlased USAs täielikud kodanikuõigused.
- 1941 – Brenneri mäekurus kohtusid Adolf Hitler ja Benito Mussolini.
- 1945 – NSV Liit nõudis Rootsi valitsuselt nende sõjaväelaste väljaandmist, kes olid põgenenud NSV Liidu väeosadest pärast 8. maid 1945. Kuigi 168 Balti sõdurit olid põgenenud enne seda kuupäeva, otsustas Rootsi valitsus 15. juunil põgenikud välja anda.
- 1953 – Londonis Westminster Abbeys toimus Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kroonimine.
- 1962 – mäss Novotšerkasskis vastuseks liha ja või hindade tõstmisele Nikita Hruštšovi poolt 1. juunist. Mahasurumist juhatas kindral Plijev. 70–80 ohvrit.
- 1976 – lõppes kolmas tursasõda Suurbritannia ja Islandi vahel. Suurbritannia tunnustas Islandi kehtestatud 200-merimiili laiust majandusvööndit.
- 1966 – USA kosmoseaparaat Surveyor I maandus Kuul ja hakkas edastama fotosid.
- 1979 – paavst Johannes Paulus II tegi oma esimese välisvisiidi oma kodumaale Poola. Temast sai esimene kommunistlikku riiki külastanud paavst.
- 1988 – Moskvas lõppes Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumine.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 2. juunil
- 1740 – Donatien Alphonse François de Sade, prantsuse kirjanik
- 1835 – Pius X, paavst
- 1840 – Thomas Hardy, inglise kirjanik
- 1857 – Karl Adolph Gjellerup, taani kirjanik
- 1857 – Edward Elgar, inglise helilooja
- 1878 – Jacques Rosenbaum, eesti arhitekt
- 1898 – Voldemar Haas, eesti teatrikunstnik ja pedagoog
- 1904 – Johnny Weissmüller, ameerika ujuja ja filminäitleja
- 1927 – Erika Esop, eesti lastekirjanik
- 1930 – Feliks Vakk, eesti keeleteadlane
- 1943 – Ivi Eenmaa, eesti raamatukogutegelane ja poliitik
- 1945 – Peeter Urbla, eesti filmilavastaja ja -produtsent
- 1957 – Andrus Allikvee, eesti näitleja
- 1961 – Kare Kauks, eesti laulja
- 1966 – Rait Pärg, eesti skulptor
- 1968 – Anne Briand, prantsuse laskesuusataja
- 1973 – Marko Kristal, eesti endine jalgpallur
- 1974 – Raiko Pachel, eesti ujuja
- 1982 – Andres Raja, eesti kümnevõistleja
- 1988 – Sergio Agüero, argentina jalgpallur
- 1998 – Silvia Pertens, eesti võrkpallur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 2. juunil
- 1950 – Stanislas Bizot, prantsuse kabetaja
- 1962 – Vita Sackville-West, inglise kirjanik ja maastikuarhitekt
- 1975 – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
- 2000 – Lepo Sumera, eesti helilooja
- 2014 – Merike Tatsi, eesti näitleja
- 2019 – Mart Nutt, Eesti poliitik ja ajaloolane
- 2023 – Kaija Saariaho, soome helilooja
- 2024 – Ellu Saar, eesti sotsioloog
