Alustame Rumeenia drooniintsidendist, kus Vene droon tabas Rumeenias elumaja. Mis sellest teada on? Kas on kindel, et see oli Vene droon ja kuidas ta Rumeeniasse sattus?
Kõiki fakte veel tõesti teada ei ole, see juhtus 29. mai öötundidel. See on Vene droon. Selles osas on Venemaa presidendi administratsioon seda eitanud, aga ülejäänud maailm teab, et see on Vene droon. Praegu tundub kõige tõenäolisem versioon, et see oli ründamas Odessat või selle lähistel olevaid objekte ja õhutõrjelt sai see kas füüsilise tabamuse või elektroonilise mõjutuse ning läks seejärel kursilt ära rändama. Mulle tundub see versioon praegu kõige tõenäolisem ja nii ta Rumeeniasse jõudis, sinna suhteliselt piiriäärsesse sadamalinna Doonau ääres.
Mõnes mõttes ei ole see midagi ebatavalist, sest sarnaseid asju on ju varemgi juhtunud, et droone või drooniosi on üle piiri jõudnud. Lihtsalt seekord jõudis see elumajja ja seal said inimesed kannatada.
Nii ta on ja võimalikke versioone on palju. Lääne kaitsetööstus on viimased 40 aastat keskendunud sellele, et teha väga kvaliteetseid, 99,99 protsenti juhtudest töötavaid asju, mis on hirmus kallid ja mida toodetakse hirmus vähe. Ukraina sõjas on tsükkel läinud hoopis teisele poole: asju tuleb toota massiliselt ja need peavad olema võimalikult odavad. Ka Vene pool üritab teha asju võimalikult odavalt. Mingid enesehävitussüsteemid ja muud asjad viiksid lihtsalt hinna üles. Nemad ei võta oma riskikalkulatsiooni selliseid asju sisse nagu meie siin läänes.
Kui räägime nüüd kallitest ja väga spetsiifilistest asjadest, siis räägime nendest lennukitest, mida rootslased on lubanud ukrainlastele. Möödunud neljapäeval leppisid president Zelenski ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson kokku, et rootslased kingivad ukrainlastele JAS 39 Gripeneid ja hiljem on ka ostuvõimalus. Mis lennukid need Gripenid õigupoolest on? Kui modernsed, kui head ja milleks neid saab kasutada?
Gripen on ennast Põhjamaades rahuaja tingimustes tõestanud lennuk. Tšehhid on neid kasutanud ja loomulikult rootslased ise, aga ka mujal maailmas. Liiga palju lahingkontakte neil olnud ei ole, aga üldine arvamus on, et tegemist on väga hea ja heas mõttes robustse lennukiga. See ei ole pirtsakas hoolduse ega väga nõudlik lennuraja suhtes, see saabki opereerida koobastest ja maanteede pealt, nagu rootslased neid opereerivad.
See on kindlasti hea täiendus Ukrainale, aga paneme paika ajaraami: me räägime sellest, et umbes kümne kuu pärast hakkavad esimesed sinna saabuma. Praegu räägitakse küll rahuläbirääkimistest, mis tähendab, et võib-olla nad lahingusse ei jõuagi. Praegu peame aga toimima eeldusel, et sõda kestab ja kestab ning Ukraina peab selle võitma. See on hea sõnum, et Euroopa ja maailm jätkuvalt Ukrainat tugevalt toetavad.
Mis relvastus sellel lennukil peal on? Räägitakse, et rootslased annavad Gripen C või D variandid. Mis võimekus neil on, kas nendega saab tulistada õhus teisi lennukeid ja rakette alla või on need kasutatavad ka maasihtmärkide vastu?
See on multiroll-hävitaja, millel on nii õhk-õhk kui ka õhk-maa funktsioonid ja selle peal saab kanda ning kasutada nii Euroopa kui ka Ameerika relvastust. Just on räägitud, et nendega tuleb kaasa ka Euroopa uusim toodetud rakett Meteor, mis on salastamata andmetel kuskil 200-kilomeetrise tegevusraadiusega. Kui see lahinguväljale jõuab, peaks see tooma muudatuse ja lükkama Venemaa pommitajaid rindejoonest veel kaugemale. Seda tehakse koostöös samuti Rootsi poolt kingitud Saab 340 radarlennukitega. Nende vanema põlvkonna Gripenite, mis esimesena jõuavad, enda radarid üle 100 või 120 kilomeetri veel ei näe. Neil on vaja, et sihtmärgid valgustatakse ära või leitakse üles radarlennuki poolt ja siis saab hävitaja oma kaugmaaraketi välja saata.
Kui võrrelda seda F-16-ga, mida ka ukrainlastel on, siis kas see on parem, halvem, olemuselt teistsugune või tegelikult suhteliselt sarnane?
Suures pildis on see üsna sarnane. Koos Meteor raketiga, arvestades selle ulatust, tooks see muudatuse. Muidu see liiga suuri kvalitatiivseid või kvantitatiivseid hüppeid ei too, on väikseid detaile. Väidetakse, et see on elektroonilise sõjapidamise suhtes kindlam, aga jällegi, päris lahingukontaktide andmed puuduvad. Raske öelda. Arvan, et eksperdid üle maailma vaatavad huviga.
Kui rootslased annavad lennukid koos Meteor raketiga, siis mis selle sihtmärk võiks olla või kuidas ukrainlased võiksid neid kasutada?
Meteor on õhk-õhk rakett, mis lendab seal 200 kilomeetri kaugusele. See lükkaks kaugemale Su-34 pommitajad, mis praegu viskavad oma liugpommid välja kuskil 60 kuni 80 kilomeetri kauguselt rindejoonest. Ukrainlased on selle vastu mingisuguse rohu küll leidnud, et nad suudavad need rindepositsioone kaitsva elektroonilise sõjapidamisega muuta paarisaja meetri võrra ebatäpseks. Aga kui venelane võtab sihtmärgiks linnad, siis ei ole see tähtis, midagi saab ikkagi kannatada. Selles suhtes oleks see muidugi hea samm, kui Ukraina lennuk saaks neid eemalt alla tulistada, ilma rindejoont ületamata ja ennast ohtu panemata.
Ukraina lennukipark, arvestades ka tulevast lennukiparki, on üsna kirju. Seal on F-16-d, Nõukogude pärandit ja nüüd ka prantslaste Mirage’id. Kui keeruline ja raske on sellise lennukipargi haldamine, sealhulgas logistiliselt ja tehniliselt väljaõppe korraldamine?
Ma vaatasin need numbrid järele. Ukraina alustas sõda kuskil 100 kuni 120 töökorras hävitajaga ja Venemaa on neist alla lasknud kuskil 100 kuni 110. Samas on neil endiselt kuskil 100 kuni 120 Vene päritolu lennukit töökorras. Nad on teinud tõelise ime, tuues oma lennukisurnuaedadest romusid välja. Nad on saanud annetustena sisse smugeldada erinevaid varuosi ja kõik lendama pannud. Rahuaja riikide lennuohutuse ohvitseridel tõuseksid igasugused karvad igal pool püsti, rahuajal selliseid asju lendama lasta ei tohiks, aga sõja ajal tuleb need riskid muidugi võtta. Inimelu on nagunii ohus, siis tuleb lendama minna. Jah, nad on suutnud imesid teha ja ma ei kahtle, et nad saavad hakkama ka kolme eri tüüpi lääne lennukiga seal otsas. See on väljakutse, aga see ei valmista neile muret.
Kui visata nüüd kiire pilt ka teisele poole rindejoont, siis Vene õhuvägi on ju samuti üksjagu rappida saanud – ukrainlased on alla lasknud lennukeid ja pommitanud lennuväljasid. Milline see üldine seis võiks olla ja kui hea pilt meile sealtpoolt vastu vaatab?
Kindlasti on nende kulumine ja need lennutunnid, mis nad on pidanud panustama, üsna suureks läinud. Ega nende lennukitööstus ei ole väga suutlik, kui nad lääne poolt varuosi ja tööpinke ei saa. Nad on kõvasti kulunud, täpsed numbrid jällegi puuduvad.
Nad ju alustasid seda sõda selge eesmärgi ja kavaga võtta kiirelt õhuülekaal, aga see jäi saavutamata ja nad ei ole kogu sõja jooksul suutnud seda saavutada. Nüüd, kui lääne lennukid on Ukraina kohal lendamas, siis nad seda kindlasti ei saavuta. Nii et nad on esinenud kehvemini, kui nad ise lootsid.
Mõeldes natukene ajas ette, kui need Gripenid on olemas, siis kas see tähendab, et ukrainlased on õhus saavutamas ülekaalu?
Klassikalises mõttes õhuülekaalu, mis on tegutsemisvabadus, ma ei näe, et kumbki pool saavutaks. Aga olukord läheb Ukrainale paremaks, kui need Gripenid lendama hakkavad, sest nad suudavad Vene lennukeid oma rindejoonest veel kaugemale lükata.
