Suured paduvihmad lõhkusid linna kaitsnud tammi.

Üks väga usklik mees aga ei kavatsenudki kodust üleujutuse eest põgeneda ja sisendas endale:

“Ära muretse, Toomas, küll Jumal sind aitab!”

Varsti peatus tema maja ees maastur ja päästjad kutsusid teda evakueeruma.

Tema keeldus: “Ma olen väga pühendunud usklik ja Jumal kindlasti aitab mind!”

Veetase muudkui tõusis, ka juba teisel korrusel olles ulatus vesi mehele vööni.

Õnneks sõitis mööda politseikaater ja teda kutsuti pardale.

Jälle sama vastus: “Ärge minu pärast muretsege, Jumal aitab mind!”

Toomas oli juba oma maja katusele roninud ja helikopter jõudis kohale.

Ta keeldus ka selle pardale minemast: “Jumal armastab mind, küll ta mind aitab!”

Nii ta ära uppuski ning sattus muidugi taevasse.

Kohe esitas ta nõudmise, et inglid viiks ta Jumala juurde.

Jumal küsis teda nähes: “Tere, Toomas, kuidas sul läheb?”

Mees on nördinud: “Ma olen alati sinusse uskunud, sinu poole palvetanud, ma olin kindel, et sa mind aitad, miks sa mul uppuda lasksid?!?”

“Ei ole võimalik, Toomas! Ma saatsin sulle ju maasturi, paadi ja lõpuks ka helikopteri! Miks sa siin oled?!?”