
Arstid siirdasid esimest korda ajusurnud inimesele korraga geneetiliselt muundatud sea maksa ja kaks neeru. Elundid töötasid organismis ligi viis päeva.
Hiina arstid siirdasid 53-aastasele ajusurnud mehele korraga kaks neeru ja maksa. Elundid tulid geneetiliselt muundatud sealt. Ajakirjas Med avaldatud uuringust selgub, et pärast operatsiooni töötasid siiratud elundid ligi viis päeva. Esimese ööpäeva jooksul ei ilmnenud mingeid äratõuke märke.
Seni on loomalt inimesele siiratud enamasti vaid üks elund. Väike hulk inimesi on saanud sea südame, neeru, osa maksast või kopsu. Inimdoonorite puhul siiratakse küll mitu elundit korraga, kuid nende puudus sunnib teadlasi otsima alternatiive, sealhulgas kasutama seaelundeid.
Sea neerude ja terve maksa korraga siirdamine on seega uudne. Mitut elundit on aga märksa keerulisem korraga siirata kui ühte, sest operatsioon kestab kauem ja tüsistuste risk suureneb. Samuti on mitut elundit vajavad patsiendid sageli raskemas seisundis. Hiljutine uuring näitab aga, et sea mitme elundi siirdamine on võimalik.
Keeruline operatsioon
Sea elundid saanud mehel oli raske krooniline neeruhaigus ja ajuverejooks. Pärast ajusurma kinnitamist otsustati tema terve maks siirdada teisele inimesele.
Ajusurnud patsiendile siiratud elundid pärinesid sealt, kelle genoomis oli tehtud kuus muudatust. Et vähendada vere hüübimise probleeme, lisasid teadlased kolm inimese geeni. Äratõukereaktsiooni vältimiseks aga eemaldasid nad kolm sea geeni.
Juba 19 tundi pärast operatsiooni hakkas sea maks sappi eritama ja ilmutas normaalse talitluse märke. Kui neerud olid siiratud, normaliseerus patsiendi kreatiniini- ja uureatase. See näitab, et neerud töötasid. Kreatiniin ja uurea on peamised vereanalüüsiga mõõdetavad jääkained, mis näitavad neerude töövõimet.
Ligikaudu 36 tundi pärast operatsiooni ilmnesid siiski esimesed äratõukereaktsiooni tunnused. . Maksa ja neerude searakud asendusid järk-järgult inimrakkudega. See näitas, et patsiendi immuunsüsteem pidas elundeid võõraks. Lisaks tekkisid maksas väikesed koekärbuse ja verehüüvete kolded.
Teadlased leidsid siiratud elunditest rohkelt põletikuga seotud S100A12+ immuunrakke. Nende hinnangul saab tulevikus pikaajalise äratõukereaktsiooni ohu vähendamiseks just neid rakke ravimitega mõjutada.
Mitme seaelundi korraga siirdamine ei saa lähiajal siiski ilmselt tavapraktikaks, sest protseduur on keeruline ja väga riskantne. Ometi võiks see meetod aidata patsiente, kelle maksapuudulikkus rikub ka neerude tööd.
Enne elusate inimeste opereerimist plaanib töörühm teha uusi siirdamisi ajusurnud inimestele ja elusatele ahvidele. Samuti tuleb veenduda, et sea elunditest ei kanduks inimestele üle viirusi ega baktereid.