
Vihmamets on inimese elupaigaks olnud palju varem kui seni arvatud.
Teadlased on avastanud Elevandiluurannikult ehk Côte d’Ivoire’ist üllatavat tõendust, et sealses vihmametsas elas inimesi juba 150 tuhat aastat tagasi — enam kui kaheksa korda varem kui seni teatud.
Leiukoht on Elevandiluuranniku pealinnast Abidjanist umbes 20 kilomeetrit põhja pool, kus tänapäeval asub kivimurd.
Rahvusvaheline teadlasrühm leidis sealsetest settekihtidest kivist tööriistu, mida suurima tõenäosusega olid valmistanud ja kasutanud meie oma liiki Homo sapiens kuulunud inimesed.
Teadlased uurisid ka muistseid õietoimuteri ja muid botaanilisi asitõendeid ja järeldavad nende põhjal, et inimeste elukeskkonnaks oli lopsakas ja niiske mets, midagi väga tänapäevasegi vihmametsa taolist.
Kaua on valitsenud arusaam, et nii kauges minevikus elasid inimesed ainult avatud savannimaastikul ja rannikualadel. Pakse vihmametsi on peetud neile pigem sobimatuks elupaigaks. Vanimad tõendid inimesest Aafrika vihmametsas pärinesid seni vaid umbes 18 tuhande aasta tagant.
Eslem Ben Arous, James Blinkhorn ja Eleanor Scerri Saksamaal Jenas asuvast Max Plancki Geoantropoloogia Instituudist kirjutavad koos kaasautoritega ajakirjas Nature, et meie liik ei olegi arenenud mitte ühes kohas ja üht tüüpi maastikul, vaid üle Aafrika mitmesugustes paikades, nii rannikuil ja rohumaadel kui ka paksus vihmametsas.
Nukker on selle loo juures aga tõik, et leiupaik, kus see ajalooliselt tähtis avastus tehti, on tänaseks hävinud, ja paraku just inimtegevuse tagajärjel. Vaid mõni kuu pärast teadlaste välitööde lõppu, aastail 2020 ja 2021 laiendati kivimurdu otsustavalt just sinna suunda.
See on seda kurvastavam, et suurem osa leiukohast varem kogutud kivitööriistade kollektsioonist läks juba Elevandiluuranniku 2011. aasta kodusõjas kaduma.
Pildil on üks leiupaigalt leitud kivitööriist.