Marine Le Peni juhitava parempopulistliku ja immigratsioonivastasest Rahvusliku Liidu (Rassemblement national, RN) kandidaat Jordan Bardella on juba pikka aega olnud 2027. aasta aprillis toimuvate valimiste favoriit, kuid peavoolu tsentristlikud parteid on lootnud leida ühendava vastaskandidaadi, kes teda teises voorus võidaks.
See võimalus on aga jõudnud suure potentsiaalse takistuseni, sest vasakäärmusliku partei Alistamatu Prantsusmaa (La France Insoumise, LFI) juhi Jean-Luc Mélenchoni kampaania hoogu kogub ning viimased küsitlused näitavad, et tal on suur võimalus kvalifitseeruda presidendivalimiste teise vooru. See jätaks teisest voorust kõrvale mõne tsentristliku kandidaadi, kes suudaks EL-i suuruselt teise liikmesriigi valijaid parempopulisti vastu koondada, märkis Politico.
Mélenchon saab suure osa oma toetusest töölisklassi ja immigrantide kogukondadest ning tema kriitikud on teda hukka mõistnud antisemitismi ja poliitika “brutaliseerimise” pärast. Kuigi 2027. aasta teise vooru jõudmine oleks tema jaoks suur edu, ennustab enamik küsitlusi, et ta kaotaks siis Bardellale ülekaalukalt.
Valimismaastik on juba praegu Prantsuse tsentri jaoks hirmutav, tõdes Politico. “Paljud inimesed usuvad, et kui nad peaksid valima Alistamatu Prantsusmaa ja Rahvusliku Liidu vahel … oleks see õudusunenägu. Ja ma olen nõus,” ütles konservatiiv Édouard Philippe, keda peetakse võimalikuks peavooluparteide ühiskandidaadiks.
Liberaalse presidendi Emmanuel Macroni justiitsminister Gérald Darmanin hoiatas samuti, et Mélenchonist saab nüüd parempopulistide peamine väljakutsuja. “Selleks, et seda mitte näha, peab … kandma silmaklappe,” ütles ta.
Šokeerivad küsitlustulemused
Eelmisel nädalal raputasid kahe küsitluse tulemused Prantsusmaa poliitikat. Esimene, mille viis läbi Odoxa, näitas, et Mélenchon jagas Bardella järel teist kohta koos paremtsentristliku endise peaministri Philippe’iga. Teine küsitlus, mille viis läbi Toluna-Harris Interactive, näitas, et Mélenchon jõuaks valimiste teises vooru, kui keskväljal kandideeriks liiga palju kandidaate, sealhulgas Philippe ja teine Macroni endine peaminister Gabriel Attal.
Samas tõdes Politico, et seni pole siiski veel märke sellest, et võimalus presidendivalimistel konkurentsist välja langeda oleks pannud tsentrijõude ühe kandidaadi ümber koonduma. Paremtsentristlik Philippe on Attaliga tihedas konkurentsis ja kumbki neist ei näita mingeid märke, et nad tahaksid alla anda.
“Võistlus Gabriel Attaliga võib olla saatuslik,” ütles Sciences Po instituudi poliitiline analüütik Bruno Cautrès. “Kui Attal sügiseks ei taandu, võib see suurendada vasakpoolsete usku, et nad tõesti suudavad parempopulistide vastu teise vooru pääseda,” lisas ta.
Tagasituleja
Mélenchoni jaoks tähendavad üleriigiliste küsitluste tulemused dramaatilist tagasitulekut pärast seda, kui teda pärast märtsikuiseid kohalikke valimisi juba suuresti maha kandma hakati. Arvamusküsitlused on korduvalt näidanud, et 74-aastane radikaalne vasakpoolne on üks Prantsuse ebasümpaatsemaid poliitikuid.
Kuid Mélenchon on oma energilise kampaania eest pälvinud konkurentide vastumeelse imetluse pärast seda, kui ta mais teatas, et kandideerib järgmise aasta presidendivalimistel.
Nii kirjutas näiteks kirjutas Éric Zemmouri äärmusparempoolse Reconquesti partei endine pressiesindaja Stanislas Rigault: “Raske on mitte tunnistada, et Mélenchon on ilmselt paremini kui keegi teine aru saanud, milline näeb välja tänapäevane presidendikampaania.”
Mélenchoni ja Bardella või ehk ka Marine Le Peni – kui tal lubatakse kandideerida – vaheline võimalik vastasseis on midagi, mida mõlemad leerid üritavad üles puhuda.
Viimastel aastatel on Mélenchon korduvalt rõhutanud, et lõpuks on tegemist “meie nende vastu” võitlusega parempopulistide vastu, kuna traditsioonilised parem- ja vasaktsentristlikud parteid lagunevad.
Spektri teises otsas ütlesid Rahvusliku Liidu liikmed, et Bardella on veendunud, et ta seisab presidendivalimiste teises voorus silmitsi Mélenchoni või mõne teise vasakpoolse kandidaadiga.
Nii Le Peni leer kui ka Mélenchon on juba asunud võitlusse, alustades internetis vaidlusi majanduse üle. Parempoolsed kritiseerivad vasakäärmuslaste “uue Prantsusmaa” kontseptsiooni, mis nende sõnul seab uue põlvkonna, kellest paljud on sisserändaja taustaga, vastasseisu põlise prantsuse päritoluga inimestega.
Väljajäetud
Mõõdukate vasakpoolsete jaoks on Mélenchoni tõus pannud häirekellad helisema, arvestades, et on väga ebatõenäoline, et ta alistab praegused parempopulistliku favoriidi. Küsitlused on näidanud, et Bardella toetus valimiste teises voorus oleks Mélenchoniga konkureerides üle 70 protsendi. Eelmisel nädalal läbi viidud Toluna-Harris Interactive’i küsitlus näitas, et Bardella võidaks Mélenchoni 68 protsendiga häältest.
“Mélenchon tahab olla vasakpoolsete kalmistu kuningas,” ütles üks Sotsialistliku Partei ametnik, kes palus jääda anonüümseks. “Me peame tõesti end kokku võtma,” lisas ta.
Kuid vasaktsentristid pole varem kunagi oma “jõudude koondamisest” kaugemale jõudnud, märkis Politico. Mais sattus Sotsialistlik Partei peaaegu kokkuvarisemise äärele, kui kolmandik selle juhtkonnast lahkus pingete tõttu partei juhi Olivier Faure’i ja tema peamise liitlase Boris Vallaud’ vahel.
Üks vasakpoolsete tugevamaid presidendikandidaate, Euroopa Parlamendi liige Raphaël Glucksmann, püüdis eelmisel nädalal toetust koguda raamatuesitluse ja mitmete intervjuudega. Kuid teda on nõrgestanud kahtlused tema suutlikkuse suhtes presidendikampaaniat teha ja lekkinud sisedokument, milles soovitati tal vältida vaeste valijate poole pöördumist.
Poliitanalüütiku Cautrèsi sõnul, kes on uurinud Mélenchoni mitmeid presidendikampaaniaid, on vasakäärmuslik juht küll lõhestav, kuid võib meeldida ka laiemale publikule.
“Mélenchon meeldib vasakpoolsetele, sest ta on vastanduv, ta ei tee kapitalismile järeleandmisi, kuid tema isiksuses on ka teisi külgi – ta on ajalooga hästi kursis ja näeb suuremat pilti,” ütles Cautrès. “Ta pehmendab oma kuvandit… ta teab, kuidas presidendikampaaniat juhtida,” lisas Cautrès.
Philippe esitas väljakutse
Kuid Mélenchoni populaarsuse tõusu pärast pole mures ainult mõõdukad vasakpoolsed. Ka paremtsentrism on ohus.
2022. aasta presidendivalimistel võitis Mélenchon esimeses voorus ligi 22 protsenti häältest. Odoxa viimases küsitluses ennustati Bardellale esimese vooru võitu 32 protsendiga, Philippe’i toetaks 17 ja Mélenchoni 16 protsenti valijatest.
Philippe’i probleem on aga see, et suur osa tema energiast kulub konkurentsi tõrjumisele konservatiivse partei Les Républicains juhi Bruno Retailleau ja hüperaktiivse tsentristi Attali poolt, kes teatas eelmisel kuul, et kandideerib presidendivalimistel.
Viimasel ajal keskendus Philippe’i ja Attali vaheline rivaalitsemine – mõnevõrra veidral kombel – sellele, kas nad oleksid valmis oma seisukohti ühises debatis kaitsma ja kumb neist sarnaneb rohkem endise presidendi Jacques Chiraciga.
“Poliitilises tsentris on asjad keerulised, sest selle juhid on liiga hõivatud üksteise ründamisega,” ütles Macronile lähedal seisev isik. “Olen palju kuulnud sellest, kes nad on… ja mitte piisavalt riigi või uute ideede kohta,” lisas anonüümsust palunud allikas.
Nii Attali kui Philippe’i toetajad on öelnud, et kaks meest – mõlemad on olnud Macroni ajal peaministrid – jõuavad lõpuks kokkuleppele ja ühinevad ühe kandidaadi taha. Kuid on märke, et läbirääkimised ei pruugi olla päris nii lihtsad, tõdes Politico.
Neljapäeval antud pressikonverentsil tunnistas Attali nõunik võimalust, et tema ülemus võiks võistluses lõpuni püsida, kui oht Mélenchoni eduks taandub. “See muudaks mängu,” ütles nõunik.
Sama tunnistas ka Philippe’i leer: “Peame töötama eeldusel, et võib-olla üks või teine ei tagane,” ütles Philippe’i liitlane.
Presidendivalimisteni on jäänud veidi alla aasta, seega on tsentrijõududel erimeelsuste lahendamiseks veel aega. Kuid vahepeal tegelevad äärmusparempoolsed ja äärmusvasakpoolsed oma positsioonide kindlustamisega, märkis Politico.
Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor peetakse 2027. aasta aprilli keskel ning teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kaks nädalat hiljem.
