Värska kultuurimajas sai maikuu jooksul vaadata seto pitsi konkursile esitatud 24  peenvillase lõngaga heegeldatud eriilmelist tööd. Konkursi korraldajad tundsid erilist heameelt selle üle, et lisaks harrastajatele oli oma töid esitanud kõrge tasemega käsitöömeistrid. 

“Konkursi teema oli ” Minu lemmik pits”, mistõttu me teemapreemiat välja anda ei saa, sest igaühel on oma lemmik, aga konkursile on esitatud väga peenelt valmistatud pitsidega töid. Sellisest ühekordsest lõngast, 0,6 heegelnõelaga -peenelt heegeldatud, see on väga aeganõudev ja rõhutaksin, et need peapreemiad, mis läksid jagamisele – need kõik on tehtud väga peene tööna,” rääkis peakorraldaja Ingrit Kala.

Seto värvilise pitsi heegeldamise oskused antakse edasi tavaliselt kodus – ikka vanemalt noorematele, kuid käsitööhuvilised ammutavad inspiratsiooni ka erialakirjandusest. 

“Idee tuli mul nähes ühte jakki ja idee muutus mul 180 kraadi, aga ma olen mitmest pitsist kokku pannud pitsi ja minu idee oli selline, et kohe peale vaadates, ei saaks kohe aru, et tegemist on seto pitsiga, aga uhke on kanda  seljas enda tehtud pitsi ja jakki. Oskus heegeldada tuleb ikka koolist, aga oskus pitsi heegeldada – ikka võtan raamatu ette ja hakkan vaikselt pusima ja kui on vaja, siis küsin ema käest abi,” rääkis konkursil osaleja Maarja Saarine.

Peenvillase lõngaga heegeldatud seto pitsi peetakse ainulaadseks just tema värvirohkuse tõttu ning selle kasutamisel kaunistuselemendina ei ole piire.

“Kui neid pitsipäevi ei oleks, siis see kaunis pits olekski jäänud vaid kaunistama naiste pealinikut, aga tänasel päeval on see jõudnud peokleitidele toa sisustusse, kodutekstiilidele, aksessuaaridele, et me võime seda pitsi näha rohkem kui pealiniku otsas,” sõnas Ingrit Kala.