Vestluse lõpus, kui jutuks olid Eesti vaesus, vaimse tervise probleemid ja kasvav ebavõrdsus, tõi Izmailova välja tähelepaneku, mille peale paljud ilmselt esialgu ei tule. „Lisaks olen ma aru saanud ka sellest, et väga paljud probleemid algavad sellest, et meil on praktiliselt kogu aeg
•
•
More olnud võimul ainult mehed. Meil on vaja rohkem naisi igale poole.“
Tema hinnangul ei tähenda see sugude vastandamist, vaid tasakaalu. Ajalooliselt on poliitikat, majandust ja julgeolekut puudutavaid otsuseid teinud valdavalt mehed ning see on kujundanud ka ühiskonna väärtusi.
„Siis ei oleks ka sõdu“
Anu Saagim ei varja, et on selles küsimuses Izmailovaga ühel nõul. „Absoluutselt nõus. Siis ei oleks ka sõdu, nagu öeldakse, kui naised oleks pukis.“ Kuigi tegemist oli pooleldi naljaga öeldud märkusega, peitub selle taga tõsisem küsimus: kas naised juhivad teisiti kui mehed?
Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et naised kalduvad poliitikas rohkem rõhutama koostööd, sotsiaalset turvalisust, haridust ja tervishoidu. Samas ei tähenda see, et naised oleksid automaatselt paremad juhid või et konfliktid nende juhtimisel täielikult kaoksid. Izmailova vastus on siiski konkreetne. „Päris palju jama oleks kindlasti olemata.“
Eesti poliitika on endiselt meeste nägu
Kuigi Eesti on saanud uhkustada nii naispeaministri kui ka naispresidendiga, on poliitika tervikuna endiselt meeste domineeritud. Paljudes otsustuskogudes on mehed jätkuvalt enamuses ning ka suurte ettevõtete juhtkondades on naiste osakaal tagasihoidlik.
