Kindluse vallutamine toimus ajal, mil Iisraeli maaväed tungivad üha sügavamale Liibanoni territooriumile, ületades esialgse demarkatsioonijoone Litani jõel, vahendas BBC.

Samal ajal laiendas Iisraeli kaitsevägi (IDF) Lõuna-Liibanonis piirkonda, mille elanikel on kästud evakueeruda.

Liibanoni peaminister süüdistas Iisraeli kollektiivses karistamises. 

Litani oru kohal kõrguv Beaufort’ kindlus on olnud ümbritseva piirkonna kontrollimisel võtmepositsiooniks sellest ajast peale, kui ristisõdijad selle umbes 900 aastat tagasi ehitasid. Iisraeli armee vallutas kindluse ka 44 aastat tagasi sündmuses, mida Iisraelis tuntakse esimese Liibanoni sõjana. 

Pühapäeval pärast kindluse hõivamist tehtud avalduses ütles Netanyahu, et tegemist on otsustava etapi ja otsustava pöördega riigi poliitikas. “Oleme murdnud hirmubarjääri. Haarame initsiatiivi ja tegutseme kõigil rinnetel – Süürias, Gazas ja Liibanonis,” sõnas ta.

Netanyahu lisas, et tema eesmärk on kindlustada ja laiendada võimu piirkondades, mis olid Hezbollah’ kontrolli all.

Iisraeli kaitseminister Israel Katz meenutas 44 aasta tagust lahingut Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) vastu, mis oli üks esimesi Liibanoni sõjas. Ta ütles, et kindluse toona vallutanud Golani brigaad on tagasi ja heisanud seal taas Iisraeli lipu. 

Tegemist on Iisraeli jaoks nii sümbolväärtusega saavutuse kui ka strateegilise võiduga.

1982. aastal okupeerisid Iisraeli väed kindluse – mis asub Iisraeli piirist vaid 14,5 kilomeetri kaugusel –, kuid lahkusid sealt 2000. aastal, kui tõmbusid tagasi Lõuna-Liibanonis ühepoolselt väljakuulutatud puhvertsoonist.

Liibanonlaste jaoks on see viimaste päevade jooksul juba mitmes ajalooline mälestusmärk, mis on hõivatud, samal ajal kui põhja pool asuv Nabatiehi linn näib kujunevat üha enam IDF-i sihtmärgiks.

Katzi sõnul on kindluse ja selle asukohaks oleva mäeaheliku kontrollimine oluline samm teisel pool piiri asuvate Iisraeli asulate kaitsmisel.

Viimane evakueerimishoiatus on viimaste päevade jooksul teine kord, mil Iisrael käsib elanikel lahkuda kogu Zahrani jõest lõunasse jäävast Lõuna-Liibanonist. 

“Igaüks, kes viibib Hezbollah’ võitlejate, rajatiste või lahingutehnika läheduses, seab oma elu ohtu,” ütles IDF-i pressiesindaja.

Pressiesindaja sõnul osaleb operatsioonis märkimisväärne hulk IDF-i maaväelasi ning operatsiooni laiendatakse praegu uutesse piirkondadesse.

BBC märkis, et tegemist on veel ühe selge märgiga sellest, et Iisraeli maaväed tungivad üha sügavamale Liibanoni territooriumile, ületades esialgse demarkatsioonijoone Litani jõel. 

Iisraeli sõnul on pealetungi Hezbollah’ vastu tõhustatud vastusena Iraani toetatud rühmituse sagenenud rünnakutele ründedroonide ja rakettidega, mida suunatakse nii Iisraeli vägede vastu Liibanonis kui ka piiriüleste asulate pihta.

Liibanoni terviseministeerium teatas pühapäeval, et Lõuna-Liibanonis Tyre’i linnas Hirami haigla lähedal toimunud õhurünnakus sai vigastada 13 haiglatöötajat ning rünnak tekitas suurt kahju.

Armee kinnitas veel ühe sõduri hukkumist, samal ajal kui Iisraeli-poolsetes piiriäärsetes asulates hoiti koolid pühapäeval ettevaatusabinõuna suletuna.

Laupäeval tulistas Hezbollah selle piirkonna suunas umbes 25 raketti, mis ajendas Iisraeli opositsioonipoliitikuid nõudma valitsuselt otsustavamaid samme elanike turvalisuse tagamiseks. 

Liibanoni peaminister Nawaf Salam süüdistas teleesinemises Iisraeli põletatud maa taktika rakendamises ja kollektiivses karistamises riigi lõunaosas. 

Prantsusmaa, millel on Liibanoniga ajaloolised sidemed, taotles ÜRO julgeolekunõukogu kokkukutsumist, et arutada Iisraeli sõjalisi operatsioone.

Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot ütles telekanalile BFMTV, et olukord on Iisraeli jaoks suur viga. “Mitte miski ei õigusta Iisraeli sõjaliste operatsioonide pikendamist Liibanonis ja Liibanoni territooriumi üha sügavamat okupeerimist,” sõnas ta.

Iisraeli ametnike sõnul rikuvad Hezbollah’ rünnakud Iisraeli ja Liibanoni valitsuse vahelist ajutist vaherahulepingut, mida on pärast eelmisel kuul jõustumist juba kaks korda pikendatud.

Liibanoni ametnikud omakorda viitavad rikkumistena Iisraeli enda rünnakutele.

Vastastikused süüdistused tähendavad, et vaherahu on sisuliselt kokku varisenud, kuid sellest hoolimata peaks algaval nädalal Washingtonis toimuma kahe valitsuse delegatsioonide vaheline neljas läbirääkimiste voor, nentis BBC.

Salami sõnul on see Liibanoni ainus viis konfliktist väljumiseks, kuid Hezbollah neis läbirääkimistes ei osale.

Liibanon tõmmati ühelt poolt USA More ja Iisraeli ning teiselt poolt Iraani vahelisse sõtta 2. märtsil, kui Hezbollah tulistas Iisraeli pihta rakette kättemaksuks Iisraeli rünnaku eest, milles hukkus Iraani kõrgeim juht Ali Khamenei. Iisrael vastas sellele õhurünnakute lainega üle kogu Liibanoni ja maapealse sissetungiga.

Liibanoni võimude sõnul on sellest ajast alates hukkunud üle 3300 inimese, samal ajal kui Iisraeli poolel on sõjaväelasi hukkunud 25. 

Loe allikast edasi