“Venemaa Föderatsiooni suursaadik Armeenia Vabariigis S.P. Kopõrkin on kutsutud Moskvasse konsultatsioonidele seoses Armeenia juhtkonna sammudega lähenemise suunas Euroopa Liidule,” teatas Venemaa välisministeerium avalduses saadik Sergei Kopõrkini kohta.

Venemaa kutsus oma diplomaadi tagasi pärast seda, kui Vene režiimi juht Vladimir Putin saavutas reedel mõnesid endisi nõukogude liiduvabariike koondava Euraasia Majandusliidu (EAEU) tippkohtumisel Kasahstanis surveavalduse Armeenia suhtes. Venemaa juhitud majandusliit, kuhu kuuluvad veel ka Valgevene, Kõrgõzstan ja Kasahstan, teatas, et kaalub Armeenia vaatlejaliikme staatuse peatamist selle EL-i liikmeks kandideerimise tõttu ja kutsus Jerevani üles korraldama selle üle referendumit.

Moskva on korduvalt öelnud, et Jerevani liikmelisus EAEU-s on vastuolus tema EL-i püüdlustega. Armeenia võttis eelmisel aastal vastu seaduse, mis käivitas ametlikult oma EL-iga ühinemise protsessi.

EAEU liikmelisuse peatamine põhjustaks kohe šokke Armeenia majandusele. Maailmapanga andmete kohaselt oli Armeenia sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta 2024. aastal umbes pool Venemaa omast.

Venemaa on viimastel nädalatel suurendanud survet Armeeniale, kehtestades ajutisi piiranguid selle põllumajandustoodete impordile ning ähvardades peatada odavate Venemaa naftatoodete ja gaasi, millest Armeenia suuresti sõltub, tarnimise sinna.

Armeenia meedia tsiteeritud valitsuse statistika kohaselt moodustas Venemaa eelmisel aastal umbes 35 protsenti Armeenia väliskaubandusest, samas kui EL-i osakaal oli umbes 11 protsenti. Armeenia ostis eelmisel aastal Venemaalt ka 82 protsenti oma gaasist. 

Reedel Kasahstanis esinedes ütles Putin, et “Ukraina stsenaarium” sai alguse Kiievi püüdlusest liituda EL-iga ning kutsus Armeeniat üles korraldama selles küsimuses võimalikult kiiresti referendumi. Putini sõnul peab Armeenia valima EL-i ja Euraasia Majandusliidu vahel.

Armeenias tulevad üliolulised valimised

Järgmisel pühapäeval, 7. juunil, toimuvad Armeenias valimised, mis on proovikiviks peaminister Nikol Pašinjanile, kes on arendanud sidemeid nii Venemaa kui nüüd üha enam ka Läänega.

Valimiste-eelsed arvamusküsitlused näitavad, et läänemeelne Pašinjani partei edestab Venemaa-meelset opositsiooni.

USA More president Donald Trump on toetanud Pašinjani, kes tuli võimule 2018. aasta revolutsiooniga ja valiti tagasi 2021. aastal.

Armeenia korraldas ka mai alguses Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumise ning Euroopa Liidu juhid nimetasid suhete arengut Jerevaniga “hüppeliseks edasiminekuks”.

Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel, kuhu saabusid 47 riigi liidrid, osales ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, mis Moskvat samuti pahandas.

Armeenia väidab, et Venemaa ei kaitsnud teda naaberriigi Aserbaidžaaniga peetud lahingutes, millega ta oli pikka aega tülis Aserbaidžaani separatistliku piirkonna Mägi-Karabahhi pärast, mida valitsesid seal elanud armeenlased ja mille Aserbaidžaan 2023. aastal tagasi vallutas.

Venemaa väitel sekkuvad lääneriigid Armeenia asjadesse, et nõrgestada Venemaa mõju endises Nõukogude Liidus.

Armeenia ei reageerinud Venemaa saadiku tagasikutsumisele kohe.