Uus FSC (Forest Stewardship Council ehk Metsahoolekogu) standard puudutab Eestis ligi 1,3 miljonit hektarit metsa ning sadu metsandus- ja puidutööstusettevõtteid. Selle valmimine oli aga kõike muud kui lihtne. «Hea kompromissi tunneb ära sellest, et kõik osapooled lahkuvad laua tagant kerge pettumusega,» muigab Talpsep, viidates, et kõik huvirühmad – keskkonnaorganisatsioonidest suurtöösturiteni – pidid oma esialgsetest nõudmistest järele andma.

Põlisrahvaste küsimus ähvardas protsessi nurjata

Kõige kriitilisem hetk saabus siis, kui rahvusvaheline FSC otsustas, et Eestis ei saa jätta standardist välja põlisrahvaste õigusi puudutavat punkti. «See otsus pani mitut majandusosapoolt nördima ning kolm majanduskoja liiget astusid protestiks töörühmast välja,» meenutab Talpsep.

Tema sõnul tekitas teema Eestis teravat vastasseisu, kuna puudub ühiskondlik ja teaduslik kokkulepe, kas ja kes on Eestis põlisrahvad. Metsatöösturid kartsid ettearvamatuid piiranguid, samas kui näiteks Võro ja Seto kogukonnad nägid FSC standardis võimalust oma huvide kaitsmiseks.

Lõpuks leiti kompromiss, mis annab kõigile kohalikele kogukondadele senisest suurema sõnaõiguse oma kodumetsade majandamisel. «See tähendab, et metsaomanikud peavad kohalike elanike soovidega rohkem arvestama, olgu selleks siis säilikpuude grupina alles jätmine või tuuletõkkeriba loomine,» selgitab Talpsep.

Mis metsas päriselt muutub? Standard on seadusest karmim

Tavakodaniku jaoks on uue standardi mõju metsas kõige paremini näha läbi konkreetsete näidete, kus FSC nõuded on Eesti seadustest oluliselt rangemad.

• Vääriselupaikade kaitse: Kui seadus ei kohusta erametsaomanikku vääriselupaikasid (VEE) kaitsma, siis FSC sertifikaadiga metsaomanik peab seda tegema.
• Kultuuripärandi hoidmine: Kaitse alla tuleb võtta ka need kultuuriväärtused (nt vanad talukohad, pärandkultuuri objektid), mis ei ole riikliku kaitse all.
• Elurikkuse tagamine: Standard seab rangemad ja konkreetsemad nõuded säilikpuude jätmisele, et tagada elustiku mitmekesisus.
• Osa metsast jääb puutumata: Iga FSC metsaomanik peab osa oma metsast majandamisest täielikult välja jätma.

Samas möönab Talpsep, et mõnes küsimuses on riiklik regulatsioon standardist ette jõudnud. «Näiteks pesitsusrahu on praeguse Keskkonnaameti juhendi järgi isegi rangem kui meie standardis. Sellisel juhul tuleb alati järgida karmimat reeglit,» kinnitab ta.

Tugi väikeomanikule ja vastulöök rohepesule

Uus standard ei tähenda väikemetsaomanikule ainult lisakohustusi. FSC sertifikaat annab kindlustunde, et puitu ostetakse ja selle eest makstakse ka pisut kõrgemat hinda. «Lisaks on see rahvusvaheline kinnitus, et majandad oma metsa vastutustundlikult,» ütleb Talpsep.

Kriitikute väidetele, et tegemist võib olla rohepesuga, vastab ta kindlalt: «Süsteemi usaldusväärsuse tagavad iga-aastased sõltumatud auditid. Kui metsamajandaja reegleid rikub, tehakse talle ettekirjutus ja antakse aega puudused kõrvaldada. Äärmuslikul juhul võetakse sertifikaat ära.»

Ta rõhutab, et standardi kümneaastane valmimisaeg teeb selle ka poliitiliselt sõltumatuks – ükski valitsus ei saa seda oma suva järgi muuta.

Lõpetuseks, kellele on see uus standard kõige suurem võit? «FSC on kasulik kõigile – metsale, kogukonnale, töösturile ja tarbijale,» ütleb Indrek Talpsep. «Aga kõige olulisem on, et see seisab eelkõige metsa enda eest.»

RMK: majandame riigimetsa rangemalt kui seadus või FSC standard nõuab

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rakendab metsade majandamisel praktikaid, mis on mitmes valdkonnas karmimad kui Eesti seadused või isegi rahvusvaheline FSC säästva metsanduse standard, kinnitab RMK metsamajanduse valdkonda juhtiv juhatuse liige Erko Soolmann.

Soolmanni sõnul on RMK eesmärk tagada metsade elujõulisus ja tootlikkus, tekitades samal ajal loodusele võimalikult vähe kahju. Kuigi RMK-l on mainekas FSC sertifikaat juba alates 2002. aastast, on organisatsioon endale vabatahtlikult seadnud veelgi kõrgemad standardid.

«Meie sisemised reeglid on paljudes valdkondades rangemad kui FSC nõuded või Eesti metsaseadus,» selgitas Soolmann. «Majandame metsi nii, et loodusele tekitatud mõju oleks võimalikult väike, tagades samal ajal metsade uuenemisvõime.»

Praktikad lähevad kaugemale miinimumnõuetest

RMK on oma tegevuses juurutanud mitmeid põhimõtteid, mis aitavad hoida metsade ökoloogilist tasakaalu. Nende hulka kuuluvad:

• Elurikkuse hoidmine raielankidel: Säilikpuid ei jäeta alles mitte üksikult, vaid gruppidena, mis pakuvad paremat elukeskkonda eri liikidele.
• Pinnase kaitsmine: Kasutatakse nn kuiva-märja indeksit, mis aitab raieid hajutada erinevate kasvukohatüüpide vahel ning vältida pinnasekahjustusi märgematel aladel.
• Maastikupildi säilitamine: Raiete koondumist ühte piirkonda välditakse teadlikult ning metsade ja avamaastike vahele jäetakse puhverribad. Samuti hoitakse stabiilsena vanade metsade osakaalu.
• Liigikaitse: Kaitsealuste liikide elupaikades rakendatakse spetsiaalseid «rätsepalahendusi», et tagada nende heaolu.

Vabatahtlikud piirangud kaitsealadel

Lisaks standardnõuetele on RMK juba mitu aastat tagasi otsustanud ise endale veelgi rangemaid piiranguid seada. «Näiteks ei tee me enam korralisi uuendusraieid kaitsealade piiranguvööndites ning väldime majandamist Euroopa loodusdirektiivi metsaelupaikades, mis asuvad väljaspool kaitsealasid,» tõi Soolmann esile.

Tema sõnul ei ole tegemist pelgalt sõnadega, vaid metsa seisundit hinnatakse ka andmepõhiselt. «Kasutame metsade terviklikuks hindamiseks ökoloogilise seisundi indeksit, mis näitab, et riigimetsade ökoloogiline seisund on viimastel aastatel stabiilselt paranenud.»

Uus standard ja avalik audit ootavad ees

Praegu valmistub RMK järgmiseks iga-aastaseks auditeerimiseks, mis toimub juba uue, veelgi nõudlikuma FSC Eesti standardi alusel.

«Analüüsime uut standardit ja valmistume auditiks. See on sõltumatu protsess, mille käigus saame erapooletu hinnangu, kuidas iga uus nõue on täidetud. Tulemused tehakse loomulikult ka avalikuks,» lubas Soolmann.

RMK praegune FSC sertifikaat kehtib 2027. aasta jaanuarini ning selle vastavust standardile kontrollitakse igal aastal.