EKRE esimees Martin Helme More külastas sel nädalal koos Mart ja Helle-Moonika Helmega Jeruuselamma, võttes osa sealsest palvushommikusöögi üritusest. Tegemist on rahvusvahelise kristliku võrgustikuga ja Jeruusalemm on ilmselgelt kristliku usu ja kultuuri allikas.

Martin Helme More: “Üritusel oli esindajaid kokku 38 riigist nii traditsioonilistest kristlikest maadest (USA More, Suurbritannia, Austraalia, Saksa, Itaalia jne) kui ka sellistest kohtadest, kus kristlased on päris jõhkra tagakiusamise all. Näiteks rääkisin pikalt juttu ühe Indoneesia pastoriga, kes ütles, et nad peavad tegema ristimisi salajastes kohtades (näiteks korterite vannitubades) ja ristitud inimesed ei saa pärast oma usku avalikult tunnistada, sest maailma suurimas islamiriigis (280 miljonit moslemit!) tehakse nende elu pärast lihtsalt võimatuks. Ometi – erinevalt Euroopast – seal kristlaskond kasvab. Samasuguseid lugusid rääkisid muide ka mõnede Aafrika riikide esindajad.

Meid võeti vastu väga kõrgel tasemel. Kohtusin kahe Iisraeli ministri ja ühe aseministriga, kahe kuberneri, mitme linnapea ja terve hulga parlamendisaadikutega nii koalitsioonist kui opositsioonist. Külastasime ka sealset parlamenti knessetit, kus mul oli võimalik esineda lühikese sõnavõtuga.

Ütlematagi selge, et sellise nimega palvushommikusöögi algatus, mis on nüüdseks tegutsenud juba kümme aastat, on Israelit toetav. Meie radikaalvasakpoolse meedia ja akadeemia võhikliku ja valeliku räntimise taustal oli koha peal ühteaegu huvitav ja hirmus kuulata juutide vaadet nende sõjale palestiinlaste, hezbolla ja Iraaniga. 2023 aasta 7. oktoobri õõvastavad võikused on seal jätkuvalt väga teravalt meeles ning löönud nende rahvuslikku psüühikasse väga sügavad haavad.

Välisminister Gideon Saar rääkis, kuidas neid teeb kurvaks vaadata, et Euroopa peavool valib järjekindlalt ennast kahjustava liini suhtluses Lähis-Ida riikidega, toetades nii rahaliselt, poliitiliselt kui moraalselt jõudusid, mis vihkavad Euroopat, kristlust ja kristlasi ning kes demonstreerivad ikka ja jälle, et nad kasutavad meelsasti, ulatuslikult ja kahetsemata vägivalda enda poolt vihatute vastu. Sõnum oli selge: meil on ühine vaenlane – islam – ja me oleme loomulikud liitlased. Ma arvan täpselt samuti! Veelgi enam, nagu ma oma sõnavõtus ütlesin, tekkinud on pahaloomuline kurjuse liit, mille moodustavad vasakpoolsed ja moslemid, keda mõlemaid inspireerib vihkamine euroopaliku tsivilisatsiooni ja selle väärtusruumi vastu.

Siiski, tegu oli palvushommikusöögi üritusega, mis, tõsi küll, kestis mitu päeva ja palvust ning söömist oli sisuliselt hommikul kella kaheksast õhtul kella kümneni. Keskne teema oli seegi kord palve rahu eest. Iisrael on olnud sõjas nüüd juba üle kolme aasta ja ühiskond januneb rahu järele, eriti Iraani sõja taustal. Mina oma sõnavõtus knessetis lisasin, et vaja on palvetada rahu eest ka Ukrainas.

Tegemist oli minu esimese visiidiga Iisraeli ja kuigi olen ilmselt üle keskmise maailmas ringi reisinud, oli see siiski põnev. Linnas ringi liikudes tundsin end kindlasti turvalisemalt kui Pariisis, Londonis või Brüsselis. Mis mind igal sammul üllatas oli inimeste rõõmsameelsus. Hoolimata sõjast, hoolimata raskustest, inimesed olid optimistlikud ja rõõmsad. Mõni ime siis, et Iisrael on ainus nö valge riik, kus loomulik iive on uhkelt üle taastetaseme – 3,1 last naise kohta! Asevälisminister Sharren Haskel selgitas seda asjaoluga, et juute õpetatakse olema uhke oma ajaloo ja rahvuse üle, oma kultuuri, traditsioonide, riigi ja lipu üle. Ja märkis, et eurooplasi õpetatakse vihkama oma rahvust, häbenema oma ajalugu, põlastama oma kultuuri ja traditsioone ning eitama oma lippu.

See oli muide igas vestluses kandev. Juudid ajavad juudi asja, ajavad Iisraeli asja. Mina omakorda ajasin igas vestluses Eesti ja eestlaste asja ja arvan, et see on väga vajalik. Ometi mõtlesin ma, et küll oleks vaja, et kõik eestlased ajaks sama südikalt ja sama veendunult Eesti asja, nagu nemad seal oma rahvuslikke huve edendavad. Meil on, mida õppida. Ja pikk maa minna!”

Loe allikast edasi