Viking Security valveteenuste juht Juhan Aia rääkis televisioonis, et kooliealiste, enamasti alla 14-aastaste noortekampade poevargused on tema valvatavates kauplustes järsult kasvanud: 1–2 juhtumilt kuus on jõutud 1–2 juhtumini nädalas. Noored varastavad jultunult kosmeetikat ja muid kaupu, topivad asju kotti, taskusse või varrukasse ning kõnnivad maksmata välja.

Peamised põhjused on Aia hinnangul sotsiaalmeedia mõju, igavus, kodused probleemid, taskuraha puudus ning karistamatuse tunne, kuna alla 14-aastasi ei saa vastutusele võtta. See uudis on väga loogiline ja ootuspärane olukorras, kus Eesti noorte (15–24a) töötus on 2025. aastal olnud Euroopa Liidu üks kõrgemaid – umbes 20–25% tasemel.

Kõrge noorte töötus tekitab tervikliku probleemide puntra: ratsionaalse eesmärgi puudus toob kaasa igavuse ja asendustegevused. Kui noorel pole tööd, õppimisel perspektiivi ega selget tulevikku, muutub kambaga ringi hulkumine, varastamine ja muude vägitükkide tegemine loomulikuks ajaviiteks.

Sotsiaalmeedia võimendab probleemi, pakkudes kiiret dopamiini ja staatust. Legaalne tee, nagu õppimine ja leivatöö, tundub raske ja vaevaline, varastades saab kiiresti häid asju ning leiab üleöö teiste nadikaelte tunnustuse.

Taas üks märk perekonnakriisi süvenemisest. Isegi “korralikest peredest” pärit lapsed varastavad ning vanematel pole aimugi nende seatempudest. See näitab, et liberaalne kasvatus ja perekonna süstemaatiline lammutamine kaotab noorte ees kõik piirid.

Õiguslik kanaema mentaliteet tugevdab karistamatuse tunnet ja muudab alla 14-aastased noored hulljulgeks. Hiljem on aga kuritegelik käitumine muutunud juba elustiiliks, millest ei ole lihtne vabaneda.

Kokkuvõtteks on tegemist klassikalise ühiskondliku lagunemise sümptomiga: majanduslik ebakindlus + väärtusvaakum + nõrk distsipliin + digimaailma laostav mõju.

Ilma tugevama vanemliku vastutuse, distsipliini taastamise, noortele reaalsete töö- ja praktikavõimaluste loomise ning karistusõiguse karmistamiseta see probleem ei lahene. Pigem süveneb. Vanemate vastutust tuleb suurendada ja korduvate juhtumite korral pätid kongi toppida.

Kõrge noorte töötus ei ole ainult majandusmure – see on ka moraalse allakäigu ja ühiskonna mandumise näitaja.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 29.05.2026

Loe allikast edasi