Leedu riigi julgeolekuamet kinnitas, et luureametnikud on Registrite Keskuses toimunud ulatusliku andmelekke mõjutatud isikute seas. Leke avastati esmakordselt pärast seda, kui kodanik väljendas muret võimalike rikkumiste pärast.
Leedu riigi julgeolekuameti juht Remigijus Bridikis ütles, et luuretöötajad said kannatada „nagu kõik teised kodanikud”, vahendab lrt.lt.
Ta keeldus ütlemast, kas andmevargus oli spetsiaalselt suunatud või milliseid vastumeetmeid amet võtab, viidates julgeolekukaalutlustele.
„Seadus nõuab, et me rakendaksime ise meetmeid oma teabe ja tegevuse kaitsmiseks. Kui me sellest praegu räägime, teab vastane meie nõrku kohti,” ütles ta. „Meil kõigil on nõrgad kohad, selles pole midagi üllatavat.”
Bridikis ütles, et luureametnike isikuandmete avalikustamise pärast pole avalikkuse ärevuseks põhjust. Ta ütles ka, et pole veel kinnitatud, kas rünnaku taga oli vaenulik riik, lisades, et vastutuse peaksid kindlaks määrama prokurörid.
President Gitanas Nausėda on varem väitnud, et rikkumise eest võivad olla „vaenulikud riigid”.
Need kommentaarid tehti enne parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitse komisjoni kinnist istungit, mis uurib küberrünnakut ja selle tagajärgi.
Peaprokuratuur uurib enam kui 600 000 kinnisvararegistri kirje, sealhulgas isikukoodide kahtlustatavat vargust. Õiguskaitseorganite sõnul pääseti süsteemile ligi välismaalt, kasutades ohustatud migratsiooniameti kontosid, kusjuures rikkumine toimus arvatavalt selle aasta alguses ja avastati aprillis.
Siseminister Vladislavas Kondratovičius ütles, et rikkumine avastati esmakordselt pärast seda, kui kodanik väljendas muret migratsiooniameti ebatavalise huvi pärast tema vara vastu.
Ta ütles, et veebruari lõpus saabunud kiri ajendas algatama sisejuurdluse, mis viis teatud kontode peatamiseni, paroolide lähtestamiseni ja küberturvalisuse ametivõimudele teadete saatmiseni.
Hiljem tegid võimud kindlaks, et kahele migratsiooniameti töötajale kuuluvad sisselogimisandmed võisid ohtu sattuda. Minister ütles aga, et pahatahtliku kavatsuse kohta pole tõendeid ega selle kohta, et töötajad oleksid teadlikult oma juurdepääsuandmeid jaganud, ning neid pole ka lahti lastud.
„Seni pole kindlaks tehtud, et neid oleks pahatahtlikult edastatud,” ütles ta. „Uurimine ei tuvastanud, et nad oleksid andmete edastamiseks mingeid toiminguid teinud.”
Võimalike mõjutatud isikute hulka kuuluvad president, kaitseväe juhataja, ministrid, parlamendiliikmed ja äritegelased.
