:format(webp)/nginx/o/2026/05/29/17671227t1h47cc.jpg)
Suplushooaeg on ukse ees, kuid paljudes Eesti ujumiskohtades varitseb oht, millest suvitajad ei pruugi teadlikud olla. Päästeameti värske ülevaade paljastab ehmatava tõe: enam kui veerand Eestis asuvast 714 veeohutusstendist on rikutud või vajab kiiret parandamist. See tähendab, et vähemalt 224 asukohas võib uppumisohtu sattunud inimene jääda hädavajaliku abita.
Veeohutuse infotahvlid koos päästevahenditega on Eestis 714 ujumiskohas. Vähemalt 224 nendest vajab sel aastal parandust või uuega asendamist, sest need on ära pleekinud, kulunud, ilmastiku tõttu mõranenud, kuid tuleb ette sedagi, et päästevarustus on ära lõhutud, varastatud või viskeliini ning rõngaste nöörid ära lõigatud.
Probleemsemad kohad, kus päästevarustus kipub ikka ja jälle «ära kaduma» on nt erinevates Peipsi järve randades, aga ka Maardu järve ääres.
Veeohutusstendid on paigaldatud selleks, et uppumisohtu sattunud inimest saaks päästa enda elu ohtu seadmata. Veeohutusstendil on päästerõngas ja viskeliin ning info ja juhendid, kuidas neid kasutada, helistada häirekeskusesse ning elustada. Iga stend on tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.
/nginx/o/2026/05/29/17671231t1h7b25.jpg)
Ülevaade maakondade kaupa:
Harjumaa – stende kokku 89, puudustega 30
Hiiumaa – stende kokku 28, puudustega 4
Ida-Virumaa – stende kokku 24, puudustega 15
Jõgevamaa – stende kokku 39, puudustega 15
Järvamaa – stende kokku 29, puudustega 7
Lääne-Virumaa – stende kokku 44, puudustega 4
Läänemaa – stende kokku 31, puudustega 4
Põlvamaa – stende kokku 25, puudustega 10
Pärnumaa – stende kokku 84, puudustega 20
Raplamaa – stende kokku 28, puudustega 7
Saaremaa – stende kokku 72, puudustega 19
Tartumaa – stende kokku 85, puudustega 33
Valgamaa – stende kokku 28, puudustega 16
Viljandimaa – stende kokku 45, puudustega 21
Võrumaa – stende kokku 60, puudustega 19
Päästeamet julgustab rõnga viskamist harjutama, kuid pärast tuleb see tagasi oma kohale panna
«Veekogu ääres on oluline tagada enda ja teiste turvalisus. Veeohutusstend ja päästerõngas võivad õnnetuse korral päästa elu, seega peaksid päästevahendid alati oma kohal olema ning neid ei tohi lõhkuda ega kaasa võtta,» ütles päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet. «Julgustame rõnga viskamist harjutama, kuid pärast tuleb see tagasi oma kohale panna ja viskeliini nöör korralikult juhendi järgi kokku seada, et vahendid oleks vajadusel kohe valmis kasutamiseks, kui keegi päriselt abi peaks vajama».
24. juunini on kogukondadel võimalik taotleda toetust kodulähedaste veekogude ohutumaks muutmiseks. Taotlusi saavad esitada kõik registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. Toetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 5500 eurot. Täpsem info päästeameti kodulehel: https://www.rescue.ee/et/veeohtude-ennetamine-2026
Kui märkate katkist või muul moel puudulikku veeohutusstendi, tuleb sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247.
