
Väide, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni võimule pääsemine on vaid teoreetiline võimalus, kuna Isamaa ja Keskerakond saavad ka kahekesi valitsemiseks vajalikud hääled kokku, on naiivne eneselohutus, kirjutab Valdo Randpere.
Kui arst ütleb patsiendile, et suitsetamine suurendab vähiriski, ei ole ta “kolliga hirmutaja”. Kui kliimaekspert selgitab, mis juhtub süsiniku atmosfääri laskmisel, ei mängi ta mustkunstnikku. Riskide nimetamine on nimelt vastutuse märk.
Jutt käib ajakirjanduse reaktsioonidest Kristen Michali Reformierakonna üldkogul peetud kõne suhtes. Seda on võrreldud nii orbanismi, odava käitumise kui ka mustkunstniku poolt kolli väljavõlumisega.
Ühes osas olen ma ajakirjanikega nõus ja see mõte tuli mulle endalegi pähe kõnet kuulates, et vaesele kaheksajalale sai peaministri kõnes küll liiga tehtud. Aga etteheited hirmutamise osas… Alternatiiv oleks teha nägu, et pole vahet, kes järgmiseks Eestit juhib. Et kõik erakonnad on ühesugused, et valimistel pole tähtsust, et poliitika on igal juhul sama. Nii see pole.
Kui juba võrdlus Viktor Orbániga mängu toodi, siis vaatame, mis juhtus Ungaris. Seal toimunu näitab selgelt, kui kiiresti saab demokraatlik ruum kitsaks minna, kui populistid võimule pääsevad.
Väide, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni ehk EKREIKE 2.0 võimule pääsemine on vaid teoreetiline võimalus, kuna Isamaa ja Keskerakond saavad ka kahekesi valitsemiseks vajalikud hääled kokku, on naiivne eneselohutus. Valimised on veel päris kaugel ja nende võitmiseks on kõigil erakondadel väga pikk maa minna. Praeguse seisuga on kõigil täpselt null häält.
Julgen siiski ennustada, et Isamaa ja Keskerakond vajavad valitsuse moodustamiseks ka kolmandat partnerit ja sel juhul pöörduks nad koheselt Helmede-klanni poole. Uskuda, et see EKREIKE 2.0 käituks kuidagi teisiti või oleks vähem populistlik, kui ta oli nende eelmisel “kuldajal”, on enesepettus. “Kuldajaks” EKREIKE-le ja torditegijatele nimetan ma loomulikult seda aega, kui Jüri Ratas oli peaminister Mart Helme More valitsuses ja peaministri auto oli jookide all lookas.
Neid riike, kus rahvas on mingil hetkel üllatunult ringi vaadanud ja endalt küsinud, et kuidas kurat me küll oma vabaduse käest andsime, on ajaloos küll. Selle tõdemuse hetkeks on asjad enamasti liiga kaugele arenenud ning pead on lennanud ja kellad tagasi pööratud. Reinsalu käib pidevalt ringi terve kataloogi lubadustega, mida kõike hakatakse tagasi pöörama, kui nad uuesti võimule pääsevad. Vaadates EKREIKE 2.0 kooslust ja osapoolte meelsust, on suur tõenäosus, et ümber saavad mõtestatud nii meie julgeolekupoliitika, energiapoliitika kui ka pensionipoliitika. Kindlasti satuvad löögi alla ka meie eraelulised valikud.
Julgeolekupoliitika. Praegune valitsus on seadnud kaitsekulutuste sihiks viis protsenti. Sellega kaasneb kaitsetööstuse arendamine ja laskemoona tootmine kohapeal. Kas need otsused on tagasipööratavad? Kindlasti. EKRE ja ka Keskerakond pole kunagi teinud erilist saladust sellest, et NATO pole nende arvates usaldusväärne ja et Venemaaga tuleks olla sõbralikum. Eesti on olnud üks kõige selgema häälega riike Ukraina toetamisel, Venemaa suhtes sanktsioonide rakendamisel ja Euroopa solidaarsuse hoidmisel.
Kas need väärtused on kuidagi iseenesestmõistetavad EKREIKE maailmas? Pole isegi vaja kahelda, et nii see pole. Kui isegi Ukraina lippu ei suudeta taluda Eesti avalikus ruumis, mis siis veel konkreetsest toetamisest rääkida.
Energiapoliitika osas on EKREIKE troika selgelt väljendanud tahtmist tagasi pöörduda põlevkivi juurde. Seejuures ollakse valmis tooma energiajulgeolek ohvriks mõnedele Ida-Virumaa kaevurite töökohtadele. Kas see vastab kogu Eesti huvidele? Kindlasti mitte.
Reformierakond tuli mäletatavasti taas võimule 2021. aasta algul, kui EKREIKE korruptsioonisüüdistuste koorma all kokku kukkus. Üks esimesi Kaja Kallase valitsuse otsuseid oli kokku kutsuda tuumaenergia töörühm, mis alates aprillist 2021 on tegelenud sellega, et muuta võimalikuks Eestisse tuumajaama rajamise. See on meie energiajulgeoleku tagamise kõige olulisem suund. Ka lahtiühendamine Venemaa energiavõrkudest ja ühinemine Euroopa sagedusalaga on sammud, mida Reformierakonna valitsus on vedanud vaatamata märkimisväärsetele bürokraatlikele ja poliitilistele takistustele.
Pensionid. Eelmine EKREIKE läheb ajalukku Eesti pensionisüsteemi lammutajana. Ega ka järgmine pole suurt saladust teinud sellest, et torus on plaanid teise pensionisamba riigipoolsete sissemaksete peatamiseks. Arutletakse nii pensionite külmutamise kui ka pensionite suuruse sõltuma paneku üle sõltuvalt laste ja lastelaste arvust. Ei üllataks üldse, kui maksuküür tagasi toodaks. Või oleks seda õigem nimetada kättemaksuküüruks?
Väärtusküsimused. Reformierakond on seadnud prioriteediks ühiskonna sidususe, vähemuste õiguste austamise ja Euroopa õigusruumi järgimise. Kooseluseaduse rakendamine, abielu avamine kõigile paaridele, need on konkreetsed asjad, mille EKRE on lubanud esimese asjana tagasi pöörata. See pole spekulatsioon, see on nende valimisplatvorm. Abieluvabaduse asemele pakutakse meile lahutamatu abielu kontseptsiooni.
Üks etteheide Kristen Michali kõnele oli teoks tehtud asjade loetelu puudumine. Jälle kord nõustun ajakirjandusega ja oma kirjatükiga parandan vähemalt osaliselt selle puuduse.