Reede, mai 29, 2026

Loodus, Novaator

Tuvi tunneb magnetvälja maksaga

Tuvi tunneb magnetvälja maksaga

Kirjatuvi jõuab tavaliselt ikka koju. Vanasti tõid kirjatuvid tähtsaid teateid, nüüd võistlevad tuviomanikud, kelle lind kiirem on.

Teadlased teavad, et tuvi, nagu paljud muudki linnud ja loomad, tajub Maa magnetvälja ja orienteerub selle järgi ka pilvise ilmaga, kui päikese järgi on täpset suunda määrata raske.

Ainult et kuidas see magnetväljataju täpsemalt töötab: ons tundlik magnetmeel tegev linnu nokas, silmas või ajus? Kõigis neis kohtades on magnetmeele asukohta olevat arvatud, aga päris lõpuni ei ole need teooriad nähtust ära seletanud.

Saksa teadlased väidavad nüüd oma uurimistöö põhjal, et tuvi tunneb magnetvälja tegelikult päris ootamatu kohaga — maksaga!

Christian Kurts Bonni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et magnetmeele võimaldajaks on maksakoes asuvad immuunsüsteemi rakud makrofaagid, mis tegelevad seal muu hulgas ka vanadest verelibledest välja võetud raua talletamisega.

Just raua magnetilised omadused ongi magnetmeele aluseks. Närvirakkude läheduses asuvad makrofaagid on justkui elavad kompassid, mis tunnevad Maa magnetvälja suunda ja saadavad selle info närvi mööda ajju.

Kurts ja ta kaaslased tegid katseid 34 väljaõpetatud kirjatuviga. Pooltele neist süstiti ainet, mille toimel makrofaagid maksast ajutiselt kadusid. Siis viidi tuvid kodust 19 kilomeetri kaugusele.

Kui ilm oli katsepäeval pilves, siis jõudsid süstimata tuvid, kelle maksas olid makrofaagid alles, kõik ilusti koju, aga ilma makrofaagideta tuvid ekslesid sihitult siia-sinna ega leidnudki koduteed.

Kui aga katsepäeval päike paistis, siis ei olnud mingeid raskusi kojujõudmisel ka makrofaagideta tuvidel.

Huvitav on siinjuures ka see, et samasuguseid rauarikkaid makrofaage leidub peale lindude maksas ka imetajatel, sealhulgas inimesel.

Nii võib arvata, et magnetvälja järgi orienteerumine võib olla loomariigis veelgi levinum kui seni eeldatud. Ja mine seda inimestki tea.

Austraalias elab igal juhul aborigeenihõime, kes oma keeles ei räägi peaaegu kunagi suhtelisest paiknemisest nagu vasakul või paremal või ees või taga, vaid enamasti ainult ilmakaarelisest asetusest nagu põhja, lõuna, ida või lääne pool.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga