Tallinna Ülikool koos arhitektide liiduga korraldas ülikoolikompleksi esise Narva maantee tänavalõigu arhitektuurivõistluse. Peale võitja väljakuulutamist teatas Tallinna Ülikool, et võidutöö järgi muutub ülikooli esine Narva maantee tänavalõik roheliseks puiesteeks ning kõigi liiklejatega arvestavaks linnakeskkonnaks.

Tallinna Ülikooli kantsler Kristi Vinter ütles ERR-ile, et järgmise etapina tuleb võidutöö arendada projekteerimise tasemele ehk täpsustada nii tänavaruumi lahendusi kui ka väliekspositsiooni kontseptsiooni.

“Edasine töö keskendub sellele, et arhitektuurivõistluse idee jõuaks realistliku ja teostatava lahenduseni. Ideaaljuhul võiks projekteerimine toimuda selle aasta jooksul ning seejärel oleks põhimõtteliselt võimalik liikuda edasi ehitusetappi, mis annaks võimaluse ülikooli vastava otsuse korral alustada töödega juba järgmise aasta kevadel,” lausus Vinter.

Võidutöö järgi peaks Narva maantee lõigul vähenema sõiduradade arv ning trammipeatuste asukoht nihkub südalinna suunas. Samuti peaks lõigul taastama ajaloolise puiestee.

Linn aga pole rahul, sest nende hinnangul eirati konkursi ajal linna seisukohti ning tulemuseks on võidutöö, mida on keeruline kui mitte võimatu ellu viia, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa).

“Kui tänava linnaruumiline lahendus ei ole tegelikult kooskõlastatud kuidagi linnaametitega, eeskätt Tallinna transpordiametiga, siis lootus, et see kunagi ellu viiakse, on väga väike kui mitte öelda olematu ja sellele linn on tähelepanu varasemalt juhtinud,” lausus Järvan.

Žüriis olid siiski liikmed Tallinna keskkonna- ja kommunaalametist ja linnaplaneerimise ametist.

“Kui läks võidutöö valimiseks, siis keskkonna- ja kommunaalameti esindaja esitas väga selgelt küsimuse, et kas valime töö, mida on ka lootus täies mahus ellu viia, eeskätt Narva maantee peal, või ei tee seda. Ja ma sain aru, et komisjon otsustas, et sellega ei tasuks ennast siduda ja vaadata pigem lahenduse disainipoolset ühtsust ja kokkukõlavust,” lausus Järvan.

Linn pole nõus sõiduradade vähendamisega

Segadust tekitas muu hulgas linnavõimu vahetumine. Arhitektuurivõistlust hakati kavandama mullu augustis, mil Tallinna toonane linnavõim tutvustas Narva maantee rattateede projekti. Siis tulid valimised ja võim vahetus. Praegune linnavalitsus peatas selle projekti tänavu jaanuaris.

“Kuid erinevate linnaametitega eelmisel sügisel toimunud tiheda koostöö käigus lubati võidutööga ka uutes plaanides siiski arvestada. Koostöö linnaga jätkub tööde alustamisel ka siis, kui linn ise Narva maantee ümberehitusega edasi ei liigu,” ütles Vinter.

Järvani sõnul linnal praegu sellist plaani tõesti pole, küll hakatakse linnaruumi ümber ehitama Petrooleumi tänaval ning see ümberehitus ulatub ka Narva maantee ja Petrooleumi tänava ristmikule. Võidutöös esitatud plaanidega on ülikool siiski asjades väheke ette jooksnud, märkis abilinnapea.

“Selle pressiteate osas, mis Tallinna Ülikool välja saatis seoses võidutööga, ongi peamine murekoht see, et jääb mulje nagu Narva maanteed hakatakse rekonstrueerima täies mahus ja selline see tulevikus välja näeb, kuigi kõik osalised saavad aru, et see ei vasta tõele,” lausus ta.

Järvani sõnul pole võimalik, et sel lõigul hakatakse sõiduradade arvu vähendama. See oli ka põhjus, miks loobuti Euroopa Liidu kaasrahastusega Narva maantee rattateede projektist: radade vähendamine sõiduteel polnud praegusele linnavõimule vastuvõetav.

“Võidutöös oli ka trammipeatusi muudetud ja sõiduradu vähendatud. See omab mõju kogu Tallinnale ja lihtsalt öelda Pirita elanikele, et nüüd hakkate tund aega kauem koju sõitma, sellepärast et meie ülikool tahtis teistmoodi tänavat näha oma kinnistu ees – paraku see ei ole adekvaatne,” ütles abilinnapea.

Vinter märkis, et võistlusala jagati teadlikult kaheks, et projekti oleks võimalik ellu viia mitmes etapis. Koostöö linnaga on vajalik aga iga etapis ning koostööd tehti võistluse ettevalmistamisel mitme linnaametiga.

Arhitektuurivõistluse võidutöö “Teravad pliiatsid” autoriks on Villem Tomiste arhitektuuribüroost Stuudio Tallinn. Žürii pidas selle töö puhul eriti tugevaks lahenduse inimkeskset tänavaruumi ning ideekavandi realistlikku etapiviisilist teostatavust.

Plaanide järgi alustatakse ülikooli peasissepääsu ümbrusest, uutest ülekäiguradadest ja puiestee rajamisest.

“Praegu on veel vara öelda, kui palju ümberehitamine maksma läheb. Kindlasti tuleb ülikoolil sellesse ka ise investeerida. Kuna töid on võimalik teha etapiviisiliselt, saavad täpsemad summad selguda pärast seda, kui võidutöö ideed on edasi arendatud nii, et need oleksid realistlikud, teostatavad ja vastaksid ülikooli vajadustele,” lausus Vinter.

Võidutöö nõuab heki säilitamist

Võidutöö liikluslahenduses jääb tänava keskossa trammitee, selle kõrval liiguvad teineteisest erinevate katendite ja kõrgusega eraldatud radadel autod ja jalgrattad. Liiklust rahustatakse materjalide ja tänavaruumi kujundusega, nagu näiteks täringukivid sõiduteel ning täiendavad vöötrajad. Tänava mõlemale servale rajatakse roheline vöö, mis eraldab jalakäijaid liikuva transpordi koridorist.

Kavandi järgi rajatakse Narva maantee mõlemale küljele roheline vöönd puude, pinkide ja haljastusega, kus saavad asuma ka pingid. Alles jääb praegune tihe hekk ülikooli peahoone ees. Võidutöös märgitakse, et see tihe hekk on praegu Narva maantee ainuke kvaliteetne element ning et põõsastik on aastaringselt aktiivses kasutuses eluruum sadadele varblastele ja musträstastele.

“Seda hekki ei tohi kindlasti hävitada ega uuendada. Uue sama tiheda põõsastiku kasvatamine võtab aega 20 aastat. /…/ Hekki on võimalik pügada veidi madalamaks ja sellesse on võimalik teha mõned pääsud,” märgitakse võidutöös.

Peahoone ette kavandatakse avar terrassilaadne avalik ruum, kuhu tekivad istumisalad, kohtumispaigad, kohvikud. Projekti üks keskseid ideid on muuta ülikool linnale avatumaks ja kutsuvamaks – näiteks nähakse ette Astra maja esimese korruse avamine tänava suunas ning galerii toomine otse linnaruumi.

Järvani sõnul näeb võidutöö lahendus, mis jääb Tallinna Ülikoolile kuuluvale alale, hea välja ning on kindlasti funktsionaalne. Probleeme ei näe abilinnapea ka kõnniteed puudutavas osas.

Et Narva maantee oleks puiestee, pole uus idee, sest pikka aega ääristasidki seda puud, mida hakati okupatsiooniajal järjepanu maha võtma ning puude langetamist jätkati ka pärast taasiseseisvumist 1990-ndatel ja veel uue aastatuhande alguses.

“Esialgset 1930-ndate esinduslikkust Narva maanteel ammu enam pole ning praeguseks on see kujunenud Tallinna üheks halvemaks tänavaruumiks,” ütles Vinter, kes oli ka žürii esimees.

Loe allikast edasi