Tervisearengu instituudi (TAI) juhtivanalüütik Eha Nurk tõdes, et noortel on tervisehädasid, mida veel mõni aeg•
•
More tagasi nende vanuses ei olnud. „Kroonilised haigused väljenduvad varem. Lastel, noortel on juba südame-veresoonkonna haiguste sümptomid, rasvumist, sellest tulenevalt ka luu- ja lihaskonna haigused, istuvast eluviisist vale kehahoiak. Ka haigused, mida varem peeti täiskasvanute haigusteks nagu teise tüübi diabeet, kõrgenenud vererõhk – need on juba noorte seas,“ nendib ta.

Töötukassa töövõime hindamise osakonna juhataja Monika Aasa sõnul ei saa hüppelisest kasvust rääkida, aga osalise või puuduva töövõimega noori tuleb tõepoolest tasapisi juurde.

Märgata on vaimse tervise probleemide sagenemist. „Kui me vaatame üle vanusegruppide, siis noorte oma eristub sellega, et ligi kolmveerand on vaimse tervise probleemiga.“

Enimlevinud on psüühika- ja käitumishäired, järgnevad diabeet ja siis närvissüsteemi haigused, lisab Aasa. Kõige suurem kasv tuleneb vaimse tervise hädadest. Trend hakkas kasvama covidi-perioodi järgselt, küll kõikides vanusegruppides.

Töötukassa andmed siiski ei peegelda, et tervisest tulenevad takistused oleks noorte töötust viimasel ajal suurendanud. Nende arv on Aasa sõnul ajas püsinud siiski üsna stabiilne. „See, et nende arv üldiselt kasvab, ei ole mõjutanud töötuna arvelolekut noorte osas. Töötuid noori on 8000 keskmiselt, nende sees on 800-900 noort, kellel on tervisetakistus. Ka need numbrid on olnud stabiilselt samad.“