Roose ütles kolmapäeval Vikerraadio “Meediatunni” saates, et ERR-i seaduse muutmine on segane ja habemega lugu. Ta meenutas, et kolm aastat on suhteliselt aktiivselt uue seaduse redaktsiooniga tegeletud nii kultuuriministeeriumi, ekspertide ja huvirühmade poolelt. Aga erinevatel ja Roose hinnangul mitte lõpuni arusaadavatel põhjustel jäi see protsess selle aasta alguses seisma.
“Minu suureks hämmastuseks esitas suhteliselt tühja koha pealt Sotsiaaldemokraatlik Erakond seaduseelnõu algatuse, millega peaksid ERR-i nõukogus olema vähemalt pooled naised. See ei leidnud ei valitsuses ega kultuuriministeeriumis toetust. Meie seisukoht oli, et me igati tervitame, kui parlamendi suur saal hindab võrdselt nii mehi kui ka naisi, aga miks erakonnad ise pole seda teinud ja vajavad iseenda turgutuseks nõuet, vaat seda ma ei oska kommenteerida. Ja see ettepanek lükati tagasi. Aga paar nädalat hiljem teatas kultuurikomisjoni esinaine Liina Kersna (Reformierakond), et seda sotside eelnõu tuleb muuta. Ja et enam ei ole mure mitte sugude võrdsuse pärast, vaid see, et äkki meil on liiga palju poliitikuid määramas ERR-i saatust ja suunda. Ja et selle tõttu oleks hädavajalik kaasata täiendavaid sõltumatuid eksperte.”
Roose ütles, et ekspertide osa suurendamine oli ka kultuuriministeeriumi plaanitavas seadusemuudatuses sees, aga üsna ebaolulisena suuremate asjade kõrval. Kriitiliselt oluline oli tema sõnul hoopis ERR-i rahastusmudeli finantseerimise stabiilsuse, jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamine. Erameedia jaoks ka ERR-i täpsete ülesannete raamistamine, mis puutub ERR-i tegevusi internetis või muud.
“Samas kui riik on andnud lubaduse, et Euroopa meediavabaduse määrusega peab viima meie seaduse vastavusse, siis uue muudatusega on need kolm eksistentsiaalselt olulist teemat ära pühitud või unustatud. Lauale on jäänud ainult see, et poliitikud kuidagi ise tunnevad, et nad on liiga võimsad. Aga hakata vahetult enne valimisi juhtimismudelit muutma, see paistab väga halb välja.”
Roose viitas, et muudatusega välja tulnud Liina Kersnal ERR-i portaalis pikk arvamuslugu, mis võis kõrvalt lugedes olla tore ja siiras. Aga Roose sõnul oli seal üks probleem.
“Seal polnud kordagi mainitud, et Eestis on juba 30 aastat selline parlamentaarne süsteem, kus meil on koalitsioonid ja opositsioonid. Artiklist jäi mulje, et meil on 101 väga tarka ja mõistlikku rahva poolt valitud otsemandaadiga saadikut, kes tõesti teevad parima valiku. Kui see nii oleks, siis poleks mingit probleemi. Paraku on meil koalitsioon ja opositsioon ning koalitsioonil on täielik voli saali enamusega ehk 51+ kohaga iga kord mehitada kahe kolmandikuga ERR-i nõukogu.”
Roose sõnul luuakse plaanitava muudatusega olukord, kus iga kord, kui tuleb uus koalitsioon, on neil täielik õiguslik võimalus ja alus vahetada välja nõukogu enamus.
“Ja sealt edasi on juba olukord, kus tegelikult ERR-i sõltumatusest juttu pole. Nii et minu soovitus on küll, et selle asjaga mitte tegeleda enne valimisi või kui, siis võtta lauale kultuuriministri poolt pandud kogu tervikseadus. Või kolmas ettepanek, neid lisanduvaid eksperte ei määraks parlament ja koalitsioon, vaid näiteks avalik-õiguslikud asutused ise saadaks nad. Rahvusraamatukogu saadab ühe eksperdi, rahvusooper teise, Teaduste akadeemia kolmanda. Siis tulevad päris sõltumatud eksperdid,” arvas Roose.
ERR-i juht lisas, et pisike detail on ka see, eksperdid saavad kaks miinimumpalka kuus, aga lisaekspertide tasu pole eelarves ette nähtud.
“Nii et tegelikult on see selgelt toores ja ebamõistlik plaan ning ma kardan, et see rakendatakse valimisvankri ette. Aga rahvusringhäälingu juhtimine ei tohiks olla valimiskampaania osa. Sellisena me teeme endale karuteene.”
Roose selgitas, et millegipärast on kokku lepitud nii Eestis kui ka mujal, et vahetult enne valimisi nii põhimõttelisi asju ei muudeta.
“Või võtame teisipidi, mis takistab järgmist valitsust, kes iganes seal olema saab, juba järgmisel päeval öelda, et meile see asi ei meeldi ja muudame kõik ära. See viib selleni, et sellised kokkuleppeliselt konsensuslikult suured asjad, nagu kaitsepoliitika, meedia- ja sõnavabadus muutuvad peenrahaks. See ei ole päris minu eelistus sellises riigis elada.”
Roose meenutas ka, et Euroopa Komisjonis on juba neli-viis aastat ootel erameedia kaebus, et riik ja ERR teevad liiga palju asju.
“Ja nii palju, kui on minu parim teadmine, siis selle kaebuse menetlemine või lõpetamine ootab puhtalt ERR-i seadusemuudatuse taga. Mitte selle taga, kui palju meil on nõukogus eksperte, vaid selle taga, mida ja mis raha eest me peame tegema. Nii et mina väidan, et selle kõige tulemusena võib juhtuda, et Euroopa Komisjon avab uuesti selle protsessi ja halvimal juhul tuleb hakata väga suuri trahve maksma Eesti riigil. Meie lubadus, et klaarime kõik need lahtised asjad ära, tegelikult ei vasta nüüd tõele.”
Miks on arengukavas palju tingivat kõneviisi?
Roose selgitas ka, miks on ERR-i arengukavas aastateks 2027-2030 paljude plaanide juures kasutatud palju tingivat kõneviisi.
“Kui meil lisaraha ei ole, siis me programmi ju arendada ei saa, nii lihtne see ongi. Selle eellugu on, et aasta või kaks tagasi osa nõukogu liikmeid küsis, et hästi, tahate lisaraha, aga näidake meile täpselt, mida te sellega teeksite. Ja me nüüd näitasimegi.”
Roose meenutas, et aasta alguses kohtus kultuuriminister tema ja ERR-i nõukogu esimehega ning lubas, et ta teeb omalt poolt kõik, et RES-is oleks täiendavad vahendid ERR-ile.
“Eeskätt järgmise olümpia tarbeks, mis on 2028. aastal Los Angeleses. Ütlen ausalt välja, et meil ERR-s selleks vahendeid pole pärast eelmise aasta kärbet. Meie külmutatud, tegelikult vähendatud eelarve lihtsalt ei pea vastu sellele inflatsioonile, mis on ümberringi. Igaüks, kes läheb poodi, näeb ise, mida inflatsioon on teinud ja mul pole vaja pikemat loengut siin pidada.”
Roose lisas, et tegelikult ei ole ERR ja erameedia ainult konfliktis, vaid teevad ka koostööd. Näiteks spordiülekannete õiguste ja näitamisega. Sel suvel jalgpalli MM-iga.
“Ma loodan väga, et see tuleb väga hästi välja ehk et on võimalik koostööd teha küll. Me ju samamoodi toodame koos filme nii teiste erameedia organisatsioonidega kui ka Telia ja Elisaga. Aga kui meie eelarve ja olukord ei parane, siis ilmselt peame me hakkama jätkuvalt programme kärpima,” nentis Roose.
Erik Roose täispikka intervjuud Tarmu Tammerkile saab kuulata lisatud audiofailis.
