Loomariigis torkavad sugulise valiku tõttu silma just kirevama välimusega isased. Näiteks on isaspaabulindudel uhke saba, millega võita emaste tähelepanu. Nagu osutas aga juba Charles Darwin, on inimestel vastupidi: ilusaks sooks peetakse just naisi, vahendab The Guardian.

Evolutsioonibioloogide jaoks on inimliigi erandlikkus ammune mõistatus. Teadlased on pakkunud mitmesuguseid selgitusi, aga seni nappis nende kohta otseseid andmepõhiseid tõendeid. Uue uuringu autori, Max Plancki empiirilise esteetika instituudi teaduri Eugen Wassiliwizky sõnul tuginesid varasemad oletused pigem juurdunud arvamustele kui laiapõhjalistele uuringutele.

Mehed on kriitilisemad

Uus uurimistöö see-eest andmepuuduse all ei kannata. Selle autorid koondasid kokku 52 varasemat teadustööd, mis sisaldasid atraktiivsuse hinnanguid 76 riigist. Andmestik hõlmas kokku 28 500 inimese antud poolteist miljonit hinnangut 17 000 näofotole. Nii mahukas andmekogu võimaldas teemat esimest korda usaldusväärselt ja süvitsi analüüsida.

Tulemused kinnitavad, et sooline atraktiivsuslõhe on olemas. Naiste nägusid hinnatakse kõrgemalt – seda olenemata hindaja soost, vanusest, kultuuritaustast ja seksuaalsest sättumusest. Samasugust n-ö ilulõhet on näha nii üliõpilaste, veebipaneelide kui ka muude valimite korral. Uurijate hinnangul näitab leid, et esteetilised hinnangud ulatuvad pelgalt heteroseksuaalsest partnerivalikust kaugemale.

Töörühma üllatuseks paljastus andmetest ka sooline hindamislõhe. Meessoost hindajad kalduvad andma mõlemale soole madalamaid hindeid ja on üldiselt karmimad kriitikud kui naised. Eugen Wassiliwizky sõnul on meeste rangus tulnud varem esile ka näiteks tarbekaupade või filmide veebiarvustuste analüüsis.

Seevastu naised eelistavad tugevalt teisi naisi. Naissoost vastajad annavad teistele naistele oluliselt kõrgemaid hindeid kui meestele, suurendades nii atraktiivsuslõhet veelgi. Uurijate sõnul peegeldab selline käitumine naiste omavahelist solidaarsust ja tugevaid ühiskondlikke norme.

Naised säilitavad noorusele viitavaid jooni

Ühiskondlike tegurite kõrval on ilulõhe juures suur osa täita bioloogial. Töörühm analüüsis oma uuringus ka fotodel kujutatud nägude soolist dimorfismi ehk anatoomiliste joonte paigutumist mehelikkuse-naiselikkuse skaalal. Selgus, et naiselikumad näojooned annavad inimesel bioloogilise eelise ja selgitavad kolmandikku kuni poolt avastatud ilulõhest.

Naiste nägudele annavad niisuguse eelise tihti nooruslikumad ja pehmemad jooned. Täiskasvanueas on naistel meestest sagedamini endiselt suured silmad, väiksem nina ja kumeram otsaesine. Teadlaste sõnul tõmbavad need omadused vaataja tähelepanu ja võimendavad ilu tajumist ehk n-ö ilu vaataja silmis.

Siiski nägi töörühm suures andmestikus olukordi, kus sooline lõhe kaob täielikult. Kui inimesed peavad hindama iseenda välimust, naiste eelis kaob. Mehed ja naised hindavad end peeglisse vaadates võrdselt kütkestavaks ega pea teist sugupoolt endast ilusamaks. Eugen Wassiliwizky ja kolleegide sõnul kehtib atraktiivsuslõhe seega ainult teiste inimeste hindamisel.

Teine erand ilmneb Aafrika päritolu inimeste nägude hindamisel. Mustanahaliste meeste ja naiste vahel ei teki meessoost hindajate silmis statistiliselt olulist atraktiivsuse erinevust. Teadlaste sõnul on teatud Aafrika rahvastikurühmades nägude anatoomiline kuju sarnasem, mistõttu pole bioloogiline dimorfism seal nii tähtis. Siiski hindasid naishindajad ka tumedanahalisi naisi tumedanahalstest meestest pisut kenamaks.

Esteetiline vs seksuaalne ilu

Analüüsiks andmeid kogudes välistas töörühmvalimivigade võimaluse. Nad analüüsisid andmete jaotust, et kontrollida, kas veetlevamaks hinnatud naised on andmebaasides vabatahtlikena ehk üleesindatud. Tulemused kinnitasid, et mõlema soo esindajaid oli fotomaterjali seas ühtlaselt.

Mahukast andmestikust hoolimata ei vasta uuring kõikidele teaduslikele küsimustele. Töörühm uuris ainult nägude atraktiivsust, kuigi tegelikku partnerivalikut mõjutavad ka ühiskondlik staatus, sissetulek ja kehakuju. Samuti ei saa autorite sõnul kogutud andmete põhjal teha järeldusi otsese evolutsioonilise surve kohta, sest veetlevuse tajumine on vaid üks lüli pikas ahelas.

Töörühma sõnul tuleks edasistes uuringutes muuta ilu hindamise metoodikat. Kuna meeste antud hinded haakuvad enam seksuaalse huviga ja naiste hinded peegeldavad sageli solidaarsust, segunevad andmetes kaks erinevat nähtust. Eugen Wassiliwizky ja kolleegide sõnul võiks tulevikus küsida inimestelt otseselt füüsilise külgetõmbe kohta, et eraldada ilu tajumist ja seksuaalset huvi.

Uuring avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.