Malevlased takistasid jõuga õppejõudude ja üliõpilaste sissepääsu hoonesse. Muu hulgas ei lastud sisse ka Põllumajandusülikooli, tänase Eesti Maaülikooli rektorit.

Aktsioon algas kell kolm öösel, kui majja sisenenud relvastatud kaitseliitlased pitseerisid selle uksed. Mehed olid valmistunud vastu pidama vähemalt paar päeva, kuid ometigi võeti pitserid maha juba kell 9:40.

Sellise radikaalse sammuga taheti kollektiivselt juhtida tähelepanu «maleva lahendamata omandiprobleemidele». Nimelt asus Põllumajandusülikool tollal Riia mäel hoones, mis oli omal ajal spetsiaalselt rajatud sõjaväeakadeemiaks. Tänapäevalgi asub seal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool.

Salka juhtinud Aivo Kapten määrati hiljem süüdi võimu kuritarvitamises ja karistati aastase vabadusekaotusega tingimisi.

27. mai sündmused Eestis:

1742 – Kriimani mõisas valmis hernhuutlaste Kriimani palvemaja, kus hakatati korraldama ka lugemise ja kirjutamise õppetunde nii noortele kui ka vanadele.

1842 – Tartu kaupmees E. W. Wegener tegi oma aurulaevaga esimese reisi Tartust Pihkvasse, veetee avati ametlikult samal aastal. Reis kestis 12–14 tundi.

1920 – Asutav Kogu võttis vastu Eesti Teaduste Asutuse seaduse.

1922 – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg-Tartu maantee.

1930 – loodi Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad.

1937 – avati puitkonstruktsioonist Kadrioru tennisehall

1946 – Tallinnas asutati Eduard Vilde More majamuuseum.

1987 – Erika Salumäe More püstitas Moskvas Krõlatskoje sisetrekil maailmarekordi 200 m lendstardist sõidus ajaga 11,373 sekundit.

1993 – toimus tegevust taasalustanud Riigikohtu üldkogu esimene avalik istung Tartu raekojas.

1995 – Tallinnas toimus Eesti ajaloo suurim pangarööv: relvastatud 25–30-aastane eesti keelt kõnelev mees röövis Hansapanga peamajast Tallinnas Liivalaia tänaval 2,3 miljonit krooni.

1996 – sadakond relvastatud Tartu kaitseliitlast võttis omavoliliselt enda valdusse Eesti Põllumajandusülikooli peahoone Tartus Riia mäel, malevlased takistasid jõuga õppejõudude ja üliõpilaste sissepääsu hoonesse.

2005 – Tenzin Gyatso, XIV dalai-laama valiti Tartu Ülikooli audoktoriks.

Ja maailmas:

1703 – Peeter I More asutas Peterburi.

1860 – Giuseppe Garibaldi asus ründama Palermot.

1905 – algas Tsushima lahing.

1919 – Lissaboni saabus esimene Atlandi ookeani ületanud lennuk.

1937 – jalakäijatele avati San Francisco Kuldvärava sild.

1941 – Briti laevad uputasid Teises maailmasõjas Prantsuse rannikul Saksa sõjalaeva Bismarck, hukkus 2300 inimest.

1951 – Hiina kommunistid sundisid dalai-laamat allutama Tiibeti välissuhtluse ja armee Pekingile.

1994 – Tuntud teisitimõtleja ja kirjanik Aleksander Solženitsõn naasis pärast 20 eksiiliaastat Venemaale.

1999 – ÜRO Haagi tribunal esitas Jugoslaavia presidendile Slobodan Milosevicile ja ta neljale lähemale abilisele süüdistuse sõjaroimades.

2006 – Indoneesia Jaava saart raputanud võimsas maavärinas hukkus umbes 6000 inimest.

2011 – Jõudis lõpule Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) ehitamine, mis algas 1998. aastal ja läks maksma üle saja miljardi dollari.

2020 – Euroopa Komisjon teatas 750 miljardi euro suuruse taastusfondi loomisest, et aidata Euroopa Liidu riikidel koroonapandeemia mõjudest üle saada.