Vesinik kõlab nagu ideaalne kütus: puhas, võimas ja tulevikku vaatav. Ometi sünnib enamik sellest praegu endiselt protsessides, mis paiskavad õhku suuri koguseid süsinikdioksiidi. Briti teadlased usuvad aga, et nad võivad olla lähedal lahendusele, mis kasutab hoopis tööstuste raisku minevat soojust. Võti peitub kummalise nimega materjalis – perovskiidis –, mis suudab vett lõhustada senisest palju leebemates tingimustes. Kas just see võib olla läbimurre, mis viib vesiniku lõpuks laboritest pärismaailma?