Puugihooaeg on Eestis täies hoos. Kõige tõhusam kaitse puukentsefaliidi vastu on jätkuvalt vaktsineerimine ning pärast puugihammustust tuleks keskenduda eelkõige sümptomite jälgimisele, mitte puugi uurimisele. Borrelioosi vastu veel vaktsiini ei ole, kuid arendustöö käib.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist soovitas arst Paul Naaber alustada kas kevadel või suve alguses. Kui inimene pole kindel, kas vaktsineerimiskuur jäi kunagi pooleli, ei pruugi otsast alustamine vajalik olla. “Kui inimesel on kuskil registreeritud, kas ta on vaktsineeritud ja see on pooleli jäänud, siis tuleks jätkata sealt kohast, kus pooleli jäi,” ütles Naaber “Terevisioonis”.
Vaktsineerimisega alustades võib kaitse kujuneda välja veel sama hooaja jooksul. Naabri sõnul peaks kahe doosi järel olema võimalik saavutada juba hea kaitse ning kolmas süst tehakse tavaliselt umbes aasta hiljem.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritute osakaal on Eestis viimastel aastatel kasvanud, kuid hõlmatus ulatub hinnanguliselt veidi üle veerandi elanikkonnast.
Borrelioosi vastu vaktsiini veel kasutusel ei ole, kuigi arendustöö käib. Naabri sõnul on Ameerika Ühendriikides vaktsiin jõudnud inimuuringute etappi ning esialgne kaitsetõhusus võib ulatuda umbes 70 protsendini. Millal vaktsiin laiemasse kasutusse jõuab, pole siiski teada. Arsti hinnangul oleks see Eesti jaoks oluline, sest borrelioos on siin üks sagedasemaid puukide levitatavaid haigusi.
Borrelioosi teeb keeruliseks asjaolu, et haigus ei pruugi avalduda selgete sümptomitega. “Sageli kulgeb ta väga ebamääraste kaebustega. Kui tekib lööve naha peal, siis tuleks kohe arsti juurde minna. Siis saab ravi ja inimene paraneb,” lausus ta.
Üks tüüpilisem borrelioosi tunnus on see, kui hammustuskoha ümber tekib rõngakujuline punetus, mis ilmneb tavaliselt ühe kuni kahe nädala jooksul. Väike punetus vahetult pärast hammustust ei viita aga enamasti haigusele.
Kui iseloomulikku löövet ei teki, kuid enesetunne halveneb või ilmnevad muud ebamäärased sümptomid, soovitab Naaber siiski arsti poole pöörduda.
Puukentsefaliit võib kulgeda raskemalt ning põhjustada näiteks teadvushäireid või närvisüsteemi kahjustusi. “Siis tekivad ikkagi teadvusehäired, võib tekkida näonärvi halvatus. Ka siis tuleb kindlasti arsti poole pöörduda,” märkis Naaber.
Pärast puugi eemaldamist soovivad inimesed sageli teada, kas puuk kandis haigustekitajaid. Arsti hinnangul ei anna puugi laboriuuring aga inimese jaoks kuigi palju kasulikku infot. Nakatumise tõenäosus sõltub tema sõnul ka sellest, kui kaua puuk naha küljes oli. Samuti võib inimene haigestuda ka siis, kui uuritud puugilt haigustekitajat ei leita. Seetõttu keskendutakse haiguse kahtluse korral inimese sümptomitele, mitte puugile.
Ka kohe pärast hammustust tehtud vereanalüüsidest ei pruugi abi olla. Borrelioosi diagnoosimisel kasutatavad antikehad tekivad alles nädalate jooksul ning osa inimesi põeb nakkuse läbi sümptomiteta.
Puugihooaja eel tuletab Naaber meelde, et oluline on vältida puugi kinnitumist ning eemaldada see võimalikult kiiresti. “Ei ole mõtet hakata ootama või sõita kuskile mujale, et puuk eemaldada. Võtke kasvõi küüntega ära, peaasi, et võimalikult kiiresti,” ütles ta. Kiire eemaldamine on tähtis eriti borrelioosi puhul, sest haigestumise tõenäosus suureneb koos ajaga, mille jooksul puuk on naha küljes olnud.
