Muuseumis õppimise mitmekülgselt kasulikku mõju teadmiste ja õpioskuste arengule on varasemates uuringutes põhjalikult käsitletud. Samuti on teada muuseumiõppe seos karjääriteadlikkuse, õpimotivatsiooni ja õpetajate täiendõppega. Varem pole aga uuritud, mis tegurid toetavad või takistavad Eestis üldhariduskoolides õppijate muuseumis õppimist, ometi praktikas on näha ebavõrdset tulemust.

Tallinna Ülikooli värske haridusteadustedoktor Helene Uppin vaatles uurimistöö käigus õpilasi ja õpetajaid muuseumis õppimas, intervjueeris sageli ja meelsasti õppekäikudel käivaid klassiõpetajaid ning silmapaistva haridustööga muuseumite ja keskkonnahariduskeskuste haridustöötajaid.

Uurimistöö andis mitmeid olulisi teadmisi

Huvitava järeldusena selgus, et muuseumis õppimise tulemust mõjutavad oluliselt koolikultuur ja kooliõpetaja pedagoogilised tõekspidamised. Seda isegi siis, kui õpilasi juhendab muuseumis sealne haridustöötaja.

Positiivselt eristusid õpetajad, kes käivad sageli ja meelsasti õppekäikudel. Sellised õpetajad väärtustavad elulist õppimist, hindavad häid suhteid õpilastega, ületavad oskuslikult esilekerkivaid korralduslikke ja pedagoogilisi probleeme ning teevad meelsasti koostööd kooliväliste partneritega.

Teisalt ilmnes, et pahatihti ei ole õpilased muuseumis õppimiseks ette valmistatud, näiteks ei pruugi õpilased ega nende õpetaja teada, mis tund on muuseumis klassile tellitud. Õppekäikude haridusliku potentsiaali vähene teadvustamine ja nõrk seos ülejäänud õppetööga oli eriti suur vanemas kooliastmes, kus klassiõpetajate süsteemist on liigutud aineõpetajate käe alla. Õppekäikude tõhusamat rakendamist takistab tõenäoliselt ka alustavate ja kutseta õpetajate järjest kasvav osakaal, sest mõtestatud koostöö muuseumi haridustöötajaga kujuneb pikema aja jooksul.

Muuseumiharidus täidab haridussüsteemi lüngad

Uuringu tulemused toovad selgelt esile vajaduse arvestada üldhariduskoolide õppeprogrammide sisu arendamisel rohkem ka muuseumite, keskkonnahariduskeskuste ja teiste sarnaste kultuuri- ja teadusasutuste haridustöötajatega.

Muuseumitunde süsteemselt ja teadlikult õppetöösse planeerides saaksid üldhariduskoolid täita mitmeid ainealaseid lünki. Muuseumites viivad tunde läbi kogenud haridustöötajad, kellel on sageli pedagoogiline kõrgharidus ja/või koolitöö kogemus. Nii pakuvad muuseumid õpetajatepuuduses koolidele nii ainealast kui ka metoodilist tuge. Seejuures on vastuoluline, et muuseumi õpetajakutsega haridustöötajale ei rakendu õpetajate palgatase.

Teaduspõhine alus muutusteks

Helene Uppini teadustöö on väga laia praktilise väärtusega. Töö avardab arusaama muuseumiharidusest, käsitledes õppekäiku piirimaise nähtusena kooli ja muuseumi kokkupuutepunktis.

Uurimistulemused pakuvad lähtekohti õppekäikude rahastamise kujundamiseks, õppeprogrammide kvaliteedi uurimiseks, õpetajate ja õppeprogrammide juhendajate koolituse arendamiseks, haridus- ja kultuurivaldkonna koostöö mõtestamiseks ning tähendusliku õppe toetamiseks üldhariduses.