Esmaspäev, mai 25, 2026

Teadus

Eesti teadlased: väärtuslik lambavill läheb Eestis raisku

Eesti teadlased: väärtuslik lambavill läheb Eestis raisku
Lambad toimetasid sel hooajal Kuusalu, Anija, Pihlaka, Maramaa, Maaritsa, Ruusa ja Saku päikeseparkides.

Eestis vaadatakse lambavilla sageli tülika jääkmaterjalina, ehkki tegemist on olulise bioressursiga, mis vajab uuesti ausse tõstmist, rõhutavad TalTechi ja EKA teadlased oma värskes teadusartiklis.

Sajandeid kuulusid Eesti talupere väärtusliku kraami hulka nii lambanahad kui ka lambavillast sokid-kindad. Lambanahkses kasukas liikusid talvel uhkelt ringi nii Andres, Pearu kui ka Toots ja Teele. Paraku on kohaliku lambavilla kasutamine Eestis juba alates 20. sajandi keskpaigast vähenenud, seda nii sünteetiliste kiudude suurema kättesaadavuse kui ka peenema ja kvaliteetsema villa impordi tõttu.

TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi tekstiilitehnoloogia labori kaasprofessor Tiia Plamus märgib, et ehkki Eesti lammaste villa kvaliteet võib olla ebaühtlane, saaks sellest siiski toota väga kvaliteetseid tekstiilmaterjale. Värske uuring näitas sedagi, et Eesti lambavillal on mitmeid tugevusi, mis teevad ta välismaisest kohati isegi paremaks. «Igal juhul tuleks Eesti kohalik lambavill ja sellest valmistatud tekstiilid uuesti väärtuslikuks muuta,» rõhutab Plamus.

Eesti lambavilla on üllatavalt vähe uuritud

Koos oma teadusmeeskonnaga avaldasid nad hiljuti teadusartikli, mis valmis Plamuse juhendatud Liisa Torsuse magistritöös tehtud uurimuse põhjal. Nimelt tegeles Torsus villa uurimisega juba bakalaureuseõpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias, kus valmis tema bakalaureusetöö «Kivimustud ja natid. Eesti rannarahva etnograafilisest hülgepüügirõivast inspireeritud viltmaterjali loomine umbkuubede tarbeks.»

Tehnikaülikooli õppima asudes otsustas ta jätkata villauuringuid. Magistritööd kaasjuhendas Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja õppejõud Katrin Kabun. Villa erinevad töötlemise protsessid ning ketrus viidi läbi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Vilma villakojas ning Süvahavva villavabrikus. Tallinna Tehnikaülikoolis viidi läbi põhjalik materjalide analüüs ning valmisid erinevad tekstiilmaterjalid.

Lambavillast lõngatestid.

Teadusartiklis võrdlevad autorid Liisa Torsus, Tiia Plamus, Katrin Kabun ja Urve Kallavus Eesti kohaliku lambavilla kiudude ning nendest valminud lõnga ja tekstiilmaterjalide omadusi ning analüüsivad kiudude omaduste mõju valminud tekstiilmaterjalidele. Selleks, et tekiks hea võrdlusmoment, uuriti ka kohalikku meriinovilla, mis on tekstiilitööstuses laialdaselt kasutusel olev villatüüp.

Arvestades Eesti lambavilla kasutuse pikka ajalugu, võib Liisa Torsuse sõnul tulla avalikkusele üllatusena, et kohaliku lambavilla ehk Eesti tumedapealiste, Eesti valgepealiste ja Eesti maalammaste villa kiudude omadusi on seni üsna vähe uuritud. «Lisaks puuduvad ka andmed nende kiudude omaduste koosmõju kohta tekstiilmaterjalide omadustele tekstiilitootmise erinevates etappides. Pean siin materjalidena silmas lõnga, silmkoelist materjali ja vanutatud silmkoelist materjali.»

Nii analüüsitigi konkreetseid kiudude omadusi, sh kiu pikkust, joontihedust, kiudude jämedust, soomuste kõrgust ja soomuste sagedust. «Seejärel hinnati nende koosmõju lõnga, silmkoelise materjali ja vanutatud silmkoelise materjali omadustele ning võrdluseks analüüsiti ka kohapeal kasvatatud Mérinos d’Arles’i lammaste villa,» avaldas Torsus.

Eesti villas on vägevust

Tulemused näitasid, et Eesti lambatõugude vill on kohaliku meriinovillaga võrreldes pikem, kuid samas ebaühtlasema pikkusega, jämedam, kohati säsikanaliga ning väiksema soomuste sagedusega ja üldjuhul madalama soomuste kõrgusega. «Eesti lambatõugude villast kedratud lõngad osutusid seevastu tugevamaks,» kiidab Torsus. Tugevaimates lõngades kasutatud kiud olid pikemad, laugema säbarusega ja vähese säsivillkarvade sisaldusega. Poolkammlõngad olid tugevamad. Pikkade ja jämedate kiudude kasutus ja lõnga suurem keerdumus vähendasid materjali kalduvust topiliseks muutuda.

«Vanutatud materjalid muutusid küll kergemini topiliseks kui silmuskootud materjalid, kuid samas talusid need hõõrdumist paremini, kui neis oli kasutatud tugevamaid lõngu,» rõhutab Torsus. Villa vanumist mõjutasid erinevad kiu omadused – laugem säbarus, pikem kiud, väiksem diameeter ning suurem soomuste sagedus ja kõrgus soodustasid viltumist. Villakiu pikkus avaldas suuremat mõju kui peenus. Ka poolkammlõngadest valmistatud materjalid vanusid rohkem.

Arvestades Eesti lambavilla kasutuse pikka ajalugu, võib Liisa Torsuse sõnul tulla avalikkusele üllatusena, et kohaliku lambavilla omadusi on seni üsna vähe uuritud.

Vaja oleks hindamissüsteemi

Positiivne oli ka see, et Eesti lambatõugude villa ebaühtlus ei avaldanud lõnga ega materjali omadustele negatiivset mõju võrreldes kohaliku ühtlasema meriinovillaga.

Ehkki Eesti tõugude villakiud olid ebaühtlasemad, ilmnes sellele vaatamata, et nendest kiududest valmistatud lõngadel olid paremad tugevusomadused.

Kuna kiu omaduste erinevused mõjutasid lõnga ja tekstiilmaterjali omadusi ning kvaliteeti, tuleks teadlaste hinnangul luua villa hindamissüsteem, mis arvestaks nii kiu omadusi kui ka villatüüpe. Näiteks selgus, et Kihnu maalamba vill erines Eesti tumeda- ja valgepealise tõu villast, mis sarnanevad mitme omaduse poolest ja sobivad seetõttu ka segamiseks. «Hindamissüsteem peaks arvestama nii villakiu pikkust kui ka läbimõõtu: kiu pikkus mõjutab otseselt tekstiilmaterjali tugevust, peenus aga villase rõiva kandmise mugavust.»

Üks suur probleem – miks villa ei kasutata?

Ühe tõsise probleemina tõstsid teadlased teadusartiklis esile, et Eesti lambatõugude vill leiab väheldast kasutust. Ometi vajaks see juba aastakümneid väärindamata jäetud bioressurss taasväärtustamist.

Kuidas seda aga teha? Artikli autorid märgivad, et kohaliku villa kasutuse suurendamiseks on peetud vajalikuks villa käitlemise ja hindamise süsteemi loomist ning villapesula asutamist. «Sellise süsteemi loomiseks on vaja teada villakiu omaduste mõju tekstiilmaterjali omadustele.» Varasemad kohalikud uuringud on teadlaste sõnul olnud ebapiisavad just kiu omaduste ning silmuskootud materjali ja vanutatud silmuskootud materjali vaheliste seoste uurimisel.

Kokkuvõttes saab tõdeda, et Eesti lambavill ei jää väliselt säravamale välismaisele villale sugugi alla. Lisaks vähendab kohaliku materjali mitmekülgne kasutamine raiskamist ja sellega koos negatiivseid keskkonnamõjusid. Eesti villa uuringud Tallinna Tehnikaülikooli tekstiilitehnoloogia laboris jätkuvad: käimas on veelgi põhjalikumad eesti villa omaduste uuringud, samuti uuritakse ka ümbertöödeldud villa väärindamise võimalusi nii tekstiili- ja rõivamaterjalides kui ka tehnilistes tekstiilides.

Loe uuringu tulemusi teadusartiklist „Revaluation of Estonian local sheep wool – impact of different wool types on textile material properties“.

Loe allikat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga