Peter Koenig | GlobalResearch.ca

Hiljutisel budistlikul kogunemisel Peruus, Lima linnas, kutsuti ligi 200 osalejat kolmeks päevaks täielikult eemalduma digitaalsest maailmast. Soovitati loobuda nutitelefonidest, arvutitest, teleritest ja kõigest sellest, mis inimesi ekraanide külge aheldab. Raske on öelda, kui paljud sellest päriselt kinni pidasid, kuid märkimisväärne osa osalejatest proovis seda siiski teha.

Kõige tähelepanuväärsem oli aga see, kui keeruliseks osutus paljude jaoks juba esimesel päeval pidevate telefoniteavituste eiramine. Samas muutus see iga teadliku keeldumisega üha lihtsamaks. Järgnevatel päevadel ei mõelnud enamik osalejaid oma seadmete peale enam peaaegu üldse. Päevad möödusid meditatsiooni ja erinevate vaimsete harjutuste keskel ning digitaalne maailm taandus tasapisi kuhugi tahaplaanile.

Paraku tõmbas see digitaalne maailm pärast laagri lõppu inimesed kiiresti taas enda mõjuvälja. Inimesed tormasid uuesti oma seadmete juurde, kartes, et nad võisid vaimse eemaldumise päevade jooksul millestki olulisest ilma jääda. Vaimsus näis kiiresti hajuvat ning asemele tuli taas see, mida me nimetame „päris eluks”.

Huvitaval kombel on ka see, mida meile „reaalsusena” esitletakse, tegelikult kunstlikult kujundatud ja aastate jooksul inimestesse juurutatud maailmapilt. Meile on pidevalt kinnitatud, et tehnoloogiline areng ning see, mida Maailma Majandusfoorum nimetab suure lähtestamise osana neljandaks tööstusrevolutsiooniks, hägustab piire füüsilise, digitaalse ja bioloogilise maailma vahel. See muudab põhjalikult viisi, kuidas inimesed elavad, töötavad ja omavahel suhtlevad.

Sõnumite, videote ja naljade saatmisest on saanud vahetu inimliku suhtluse asendaja. Inimesed suhtlevad üha vähem silmast silma ning veedavad järjest rohkem aega ekraanide vahendusel. Selle kõrval on inimestele aastaid sisendatud ka mõtet, justkui oleks kodust töötamine üksnes mugav ja kasulik lahendus.

Need niinimetatud kodust töötamise eelised on loodud selleks, et inimesi üksteisest üha rohkem eraldada ja vähendada vahetut inimlikku suhtlust. See muudab inimesed kergemini mõjutatavaks, kontrollitavaks ja asendatavaks, esmalt robotite ning lõpuks juba tehisintellekti poolt.

Ei tasu unustada, et ka neljas tööstusrevolutsioon kiideti ÜRO tasandil heaks viisil, mida peetakse ebaseaduslikuks. 2019. aasta juunis sõlmiti Genfis avalikkusele suuresti märkamatuks jäänud koostööleping ÜRO ja Maailma Majandusfoorumi vahel. Sellega seoti omavahel organisatsioon, mis loodi pärast Teist maailmasõda üleilmse rahu tagamiseks ning maailma üks mõjukamaid ja jõukamaid valitsusväliseid ühendusi.

ÜRO loodi selleks, et tagada maailmas rahu ja vältida uute hävitavate maailmasõdade puhkemist. See põhimõte on kirjas ka ÜRO põhikirjas. Maailma Majandusfoorumit juhib aga maailma suurim varahaldusettevõte BlackRock koos oma partnerite Vanguardi ja State Streetiga. Nende kontrolli all on kümnete triljonite dollarite väärtuses varasid ning mõju ulatub praktiliselt kõigisse elutähtsatesse sektoritesse alates energiast ja toidutootmisest kuni transpordi, tervishoiu ja relvatööstuseni välja. See on otseses vastuolus ÜRO algsete põhimõtetega ning näitab, et organisatsiooni kontrollivad finantsgigandid, kelle mõjuvõim ulatub kaugele üle BlackRocki.

Seetõttu ei kujuta neljas tööstusrevolutsioon endast inimkeskset arenguprogrammi. Seda kirjeldatakse kui ülemaailmset kontrollimehhanismi, mis meenutab George Orwelli romaani „1984”, kuid on sellest märksa keerukam, ohtlikum ja surmavam.

Erinevalt varasematest tööstusrevolutsioonidest ei piirdu neljas tööstusrevolutsioon üksnes nutikate masinate ja automatiseeritud süsteemidega. Selle keskmes on erinevate tehnoloogiate ülikiire ühinemine. Maailma Majandusfoorum toob esile mitu peamist valdkonda.

Digitaalse poole alla kuuluvad tehisintellekt, asjade internet, pilvetehnoloogiad ja plokiahelad. Füüsilise maailma osas räägitakse autonoomsetest sõidukitest, 3D printimisest ja uutest kõrgtehnoloogilistest materjalidest. Bioloogilise suuna alla paigutatakse geenimuundamine, sünteetiline bioloogia ja neurotehnoloogia.

Näiteks CRISPR tehnoloogia, mille abil saavad teadlased muuta elusorganismide, sealhulgas inimeste DNA-d valikuliselt ja sihipäraselt.

Maailma Majandusfoorum on finantseliidi tööriist, mille kaudu püütakse saavutada üleilmset kontrolli. Need tehnoloogilised arengud võimaldavad kiiremini läbi suruda säästva arengu eesmärke nagu näiteks rahvastiku vähendamise tegevuskava ning edendada niinimetatud säästvat energiamajandust, mille varjus liigutakse edasi võltsitud ülemaailmse kliimamuutuste tegevuskavaga.

Globaalse kliimamuutuse tegevuskava raames süüdistatakse inimkonda kõigis maailma tabavates õnnetustes ja kriisides, sealhulgas uutes haigustes ning plandeemiates. Nende küsimustega tegelemine on antud Maailma Terviseorganisatsiooni ülesandeks, mis on samuti üks võtmetähtsusega organisatsioon.

18. kuni 23. maini toimub Genfis Maailma Terviseassamblee 79. istung. Üheks peamiseks eesmärgiks on muuta pandeemialeping täielikult toimivaks. Selleks on vaja üksmeelele jõuda niinimetatud patogeenidele ligipääsu ja kasude jagamise süsteemi ehk PABS üksikasjades. Tegemist on raamistikuga, mis määrab, kuidas riigid jagavad viiruseproove ja geneetilisi andmeid vastutasuks lubadusele saada võrdne ligipääs vaktsiinidele, diagnostikale ja ravimeetoditele.

Eelmisel aastal ei jõutud PABS kokkuleppes üksmeelele ning suure tõenäosusega ei juhtu seda ka tänavu. PABS annaks WHO-le täieliku kontrolli liikmesriikide tervishoiusüsteemide üle ning riikide tervishoiualane suveräänsus kaoks.

Vähesed teavad, et PABS arutelude kõrval toimub Maailma Terviseassamblee nädala jooksul ligi 300 niinimetatud kõrvalüritust. Nende teemad ulatuvad kliimamuutustest, keskkonnast ja „Ühe tervise” põhimõttest kuni globaalse rahvatervise, tervishoiusüsteemide, universaalse tervisekaitse ning rahvastiku ja hoolduse kontrollini.

Maailma Majandusfoorum koondab oma üleilmse Neljanda Tööstusrevolutsiooni Keskuse ehk C4IR kaudu valitsusi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et kujundada välja vajalikud juhtimis- ja kontrollimehhanismid. Selle eesmärk on tagada, et neid kiiresti arenevaid tehnoloogiaid kasutatakse „vastutustundlikult” inimeste kontrollimiseks.

Kuigi C4IRi esimene keskus avati 2017. aastal Ameerika Ühendriikides San Franciscos, on sellest tänaseks kujunenud ulatuslik ja hajutatud üleilmne võrgustik. Keskused tegutsevad kümnetes riikides üle Euroopa, Lähis Ida, Aasia ja Ameerika mandrite.

Inimkonna täielik digitaliseerimine on läbi mõeldud viimse detailini ning suur osa selle süsteemi juhtimisest on antud WHO kätte. Maailma Terviseorganisatsioon loodi 1948. aasta aprillis, kolm aastat pärast ÜRO ja enamiku selle allasutuste loomist. WHO ülesandeks on tervise ja surma kontrollimine ning selle näol on tegemist Rockefellerite projektiga, sest Rockefellerite dünastia on maailma üks peamiseid eugeenika toetajaid.

Tagasi budistliku meditatsioonilaagri juurde. See, mida inimesed kogesid pärast kolmepäevast loobumist elektroonilistest seadmetest, mõjus paljudele erakordselt. Nii mõnigi ütles, et suudaks ette kujutada elu ilma nende digitaalsete käeraudadeta. Tegelikult on möödunud vaid veidi rohkem kui üks põlvkond sellest ajast, kui inimkonda hakati järk järgult harjutama üha suurema digitaliseerimisega ning muutma seda vältimatuks osaks peaaegu kõigest meie ümber.

Meis on sõna otseses mõttes välja kujunenud omamoodi Stockholmi sündroom, kus inimesed hakkavad armastama oma timukat, kohtumõistjat ja vangivalvurit. Kurb tõsiasi on see, et enamik inimesi ei suuda seda tänaseni endale teadvustada.

Tasub meenutada, et veel 30 aastat tagasi oli internet avalikkusele peaaegu tundmatu nähtus. Võrgu infrastruktuuri arendas aastatel 1969 kuni 1983 välja Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium Pentagoni projekti raames ning sellest kujunes hiljem tänapäevane internet.

World Wide Web sündis 1989. aastal Šveitsis Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERN. Just veeb võimaldab inimestel internetis liikuda ja selles navigeerida.

Paljud inimesed ütlevad, et kui kogu ühiskond astuks korraga sammu tagasi ning pöörduks tagasi näiteks 30 aasta tagusesse mittedigitaalsesse aega, oleks see tegelikult lihtne. Inimesed alustaksid justkui puhtalt lehelt, tunneksid end taas vabana ning teeksid seda ühiselt, olles saanud õppetunni, mida enam ei unustata.

See ei tähenda, et inimesed peaksid loobuma kõigist ühiskonnale kasulikest elektroonilistest leiutistest või tehnoloogiatest, mis aitavad elu paremaks muuta. Mõte on selles, et enam ei langetaks täieliku digitaliseerimise kaudu kehtestatava kontrolli lõksu. See areng on jõudnud juba nii kaugele, et maailm liigub täielikult elektroonilise raha suunas. Mõnes suurlinnas, näiteks Moskvas, saab inimene juba praegu ostude eest maksta lihtsalt näotuvastuse abil, mis on ühendatud tema täielikult digitaalse pangakontoga.

Tasub vaid käituda viisil, mis süsteemile ei meeldi ja digitaalne pangakonto võidakse lihtsalt sulgeda. Kuid vaimsed õpetused ja juhatus võivad inimesi liita tugevaks vastupanuliikumiseks, mis ühendab sarnaselt mõtlevaid inimesi ning sellest süsteemist jagu saada.

The post „Digitaalne orjastamine” kui ühiskonna allutamise ja üleilmse kontrolli peen relv first appeared on Vanglaplaneet.

The post „Digitaalne orjastamine” kui ühiskonna allutamise ja üleilmse kontrolli peen relv appeared first on Vanglaplaneet.

Loe allikat

Loe allikat