
Peale seda, kui riigikogu saadik Tõnis Mölder avastas oma uurimistoimikust, et kaitsepolitsei on tema sideandmeid jälgides analüüsinud veel mitmete endiste ja praeguste riigikogu liikmete ning ministrite omavahelist suhtlust, on Toompeal levinud kahtlus, et eriteenistustel on toimikud kõigi riigikogu liikmete kohta.
Madise sõnul peabki nende inimeste kohta, kellel on riigisaladuse luba, eriteenistustel olema toimik.
“Võib-olla on Eestis riigisaladuse loa nõue kehtestatud liiga paljudele inimestele, see võib olla kaitsepolitseiameti ja vähemal määral välisluure ja mõnede teiste ressursi raiskamine, piisaks ka lihtsamast teabekontrollist või taustakontrollist. Aga nende inimeste kohta, kellel on riigisaladusele juurdepääsuluba, loomulikult on toimik ja seda ka meie nõuame, sellepärast et selle alusel on võimalik kindlaks teha, milliseid töid on tehtud, kuidas on salaja jälgitud, kas see on olnud õiguspärane. Ja ega ei ole viimati neid juhtumeid, kus nii-öelda lihtsalt kogutakse ühiskonnas toimuva kohta infot, et see siis vajalikul hetkel letti lüüa,” lausus Madise.
“Enamasti nad on riigikaitsekomisjonis, väliskomisjonis, ka julgeolekuasutuste erikomisjonis. Kui riigikogu liige kuulub sinna, siis tema kohta ongi toimik,” lisas ta.
Madise ütles, et õiguskantsler teeb kontrolli siis, kui keegi kaebab, et tema teada on teda salaja jälgitud ning ta pole kindel, kas see on olnu õiguspärane.
“Saan tänada hea koostöö eest kaitsepolitseiametit, keskkriminaalpolitseid, prokuratuuri ja teisi, et siis minnakse ja vaadatakse järele. Enamasti on asjad olnud korras või siis vähemalt sisuliselt korras. Aga paraku on olnud minu ametiaja vältel mõned juhtumid, kus on leitud ka seda, et keegi sellele tööle lihtsalt ei sobi, mis on talle usaldatud – näiteks ta ei suhtu inimeste pealtkuulamisse või salaja jälgimisse küllalt tõsiselt; ta ei saa aru, et see on kõige viimane võimalus; ta ei saa aru, et tuleb põhjendused esitada, et kohtunik peab neid põhjendusi ka kontrollima,” ütles Madise.
Paraku on olnud ka mõni juhtum, kus on järgnenud kriminaalmenetlus sellise ametiisiku suhtes, kuid taolisi juhtumeid on olnud õnneks vähe, lisas ta.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni juhi Ando Kivibergi väite kohta, et Eesti liigub politseiriigi suunas, ütles Madise, et õiguskantslerina saab ta osaliselt nõustuda ja ühiskonnale tuleb selgitada, et lausjälgimise lubamine pole õige ega hea.
“Seda tulebki kogu aeg
•
•
More seletada, et me sinnapoole liikuda ei tohi. Et riigi sunnijõuga ei tohi koguda liiga palju andmeid, neid ei tohi ühte kokku tõsta; ei tohi tehisintellektiga otsida, et äkki inimene ikka on midagi valesti mõelnud, vale sammu astunud, valesti teinud. Siis inimene peab hakkama põhjendama, et ei, ma ikka ei ole kurjategija,” ütles Madise.
“Seda kuuleb muuhulgas ka näiteks tehnoloogiaspetsialistide käest – aga tehnoloogia ju võimaldab. Ja miks mitte teha nii, et kõik maksud on alati tasutud, mingit sularahakäivet ei ole; miks mitte teha nii, et kõik kaamerad on omavahel ühendatud üle kogu riigi, kõik avalikud erakaamerad ja kogu aeg
•
•
More tehisintellekt analüüsib ja võib-olla isegi ennustab, et kes kuskile paha peale läheb. See on preventiivriik, kus ohu tekkimise ohtugi ei teki. Aga Eesti põhiseadust seda ei toeta. Ühiskonnas on see soov olemas ja aeg-ajalt neid samme astutakse ja neid minu arvates tulebki läbi rääkida, vajadusel pidurdada,” lisas õiguskantsler.
Madise ütles, et ta teab, et näiteks sideandmete säilitamise kohustus, mis praegu on seadusega telekomidele pandud, on kavas uue seaduseelnõuga lõpetada.
“Selle eelnõu tööversiooni olen juba näinud. Säilib võimalus kasutada näiteks terroristide võrgustiku paljastamiseks ja raskete kuritegude, raskete väärtegude avastamiseks ja ennetamiseks neid andmeid, mis on ärilisel eesmärgil kogutud. Ja sinna tulevad mõned garantiid juurde,” ütles ta.
“Udukoosseisudest” seadustes tuleb lahti saada
Küsimusele, kuidas on nii juhtunud, et paljude inimeste jaoks on tekkinud kõhklused ja kahtlused, et kas Eestis on õigusriigi sildi all toimetamas jõud, mis õigusriigi põhimõtetest ise palju ei hooli, vastas Madise, et üheks põhjuseks on tema hinnangul karistusseadustikku sugenenud nii-öelda udukoosseisud, mis eelkõige puudutavad näiteks mõjuvõimuga kauplemist ja toimingupiirangute rikkumist.
“Seda kõike tehti kõige paremat tahtes, et kõik oleks hästi objektiivne, läbipaistev, arusaadav, ülimalt aus, kõik reeglid oleks täidetud. Aga unustati ära see, et alati on oluline, et me lähtume sisust. Et me nõuame inimestelt seda, et nende töö eesmärk ei ole mitte täita reegleid ja üritada kõike teha mõõdetavaks ja kandiliseks ja ühte kasti panna, vaid et riigiametnike eesmärk peab olema teha Eesti jaoks kõige paremaid otsuseid,” lausus Madise.
“Need udukoosseisud on sellised, kus inimene võib sattuda süüpinki ka siis, kui ta ei ole midagi halba tahtnud, midagi halba teinud, mitte kedagi kahjustanud, ta pole ise mitte mingit kasu saanud, ta on lihtsalt mingisuguseid reegleid rikkunud. Ja nüüd ta jõuab süüpinki,” lisas õiguskantsler.