Keskmine arsti vastuvõtt kestab praegu 20 minutit ja umbes viis minutit kulub sellest SA Elva Haigla juhataja Raul Laasiku sõnul arvutis teksti sisestamisele. Isegi kui arst ja õde teevad päevas vaid kaheksa vastuvõttu, teeb see aasta peale puhkusekuud arvesse võttes kuus ööpäeva ja 16 tundi.

Aprilli lõpus sõlmis SA Elva Haigla lepingu DocAidi platvormi kasutuselevõtuks. Pärast seda patsiendid enam arsti vastuvõtu ajal klaviatuuri klõbistamist ei kuule. Tohtri telefonis või tööarvutis on rakendus, mis salvestab läbi mikrofoni vestlust patsiendiga. «Tehisaru muudab vestluse epikriisiks ja jätab välja kogu asjasse mittepuutuva jutu,» rääkis Laasik. «Mõne sekundi pärast on kokkuvõte juba arvuti ekraanil. Lõppkokkuvõttes jääb arstil patsiendi jaoks tervelt viis minutit rohkem aega.» Samas võimaldab kokku hoitud aeg•
•
More teha ka rohkem vastuvõtte.

Patsiendi andmed on kaitstud

Teksti töötlemine käib teenusepakkuja serveris ilma, et patsiendi tundlikud isikuandmed satuks võõrastesse kätesse. «Kui patsient hakkab rääkima niisama naabri-Mallest, suudab lahendus sellise asjasse puutumatu teksti eemaldada,» ütles Laasik. Just patsiendi isikuandmete kaitsmiseks ei pääse tehisintellekt inimese nime ja isikukoodiga seotud haiguslukku, vaid arst tõstab valmis teksti pärast selle ülevaatamist sinna ise – nii palju tuleb tal siiski klahve vajutada.

Tohter peab AI kirja pandud teksti üle lugema.

«Arst peab üle kontrollima, sest alati on väike risk, et viga tuleb sisse, aga vigu teevad ka inimesest sekretärid ja meditsiinitöötajad ise,» lausus Laasik. Arstid kasutavad üsna spetsiifilist teksti, mille «kuulamine» ja kirja panemine on AI-le paras väljakutse. «Meie haigla erialade puhul töötab see praegu väga hästi, mis ei tähenda, et ta oleks päris veatu.» Haigla ei tee AI kasutamist töötajatele kohustuslikuks, ent Laasiku sõnul on valdav osa arstidest seda ise soovinud.

Laasiku kinnitusel ei asenda tehisaru antud juhul arsti, vaid vastupidi – annab arstile rohkem aega patsiendile keskendumiseks. «DocAid on seni piiratud kasutuses mitmes Eesti meditsiiniasutuses, aga seni veel mitte üheski haiglas. Meie lubame seda täies mahus kasutada nii arstidel, õdedel ja füsioterapeutidel,» selgitas Laasik. «Kui patsient läheb näiteks järelravist koju, peavad ka õed tegema oma õendusepikriisi.»

Soomes AI muudab töökorraldust

Elva Haigla lasi tegelikult ka seni epikriise kirjutada mitte arstil, vaid sekretäril, nagu tehakse Soomes. «Tehisarul on edaspidi tohutu mõju ka suurtele haiglatele tööjõu struktuuris,» ütleb Laasik. «Näiteks, Põhja-Savos kaotatakse 48 sekretäri töökohta, sest arsti jutu paneb nüüd kirja tehisaru.» Samalaadseid tööpositsioonide muutusi on toimunud ka teistes Soome haiglates.

DocAidi kaasasutaja Kaur Lohk lisas, et tehisintellekt aitab vähendada rutiinset paberitööd, nii jääb meditsiinitöötajatel ja tugipersonalil rohkem aega patsiendiga suhtlemiseks. «Tehisaru ei asenda veel peamist – suhtlust patsiendiga.»

Helsingi Ülikooli haiglas kasutatakse tehisaru Laasiku kinnitusel juba ka diagnoosimisel. «Näiteks patoloogias analüüsib AI koeproove, aga arst peab tulemuse üle kinnitama. Samuti kasutatakse tehisintellekti abi röntgenpiltide analüüsis.»

Elva Haigla ei valinud DocAidi Laasiku sõnul välja mitte ainult seetõttu, et tegu on Eesti ettevõttega – meditsiinivaldkonna automatiseerimisega tegelevaid ettevõtteid on tekkinud üle maailma mitmeid. «Minu arvates on DocAidi arendamisega jõutud Eestis teistest üldisemalt kaugemale. Ettevõte on palganud lisaks arendajatele ka meditsiinispetsialiste, et kohandada lahendust Eesti oludele sobivaks»