TeisipÀev, juuli 21, 2026

Uncategorized

Kiievis ja Dnipros oli varahommikul kuulda plahvatusi

Oluline reedel, 26. mail kell 9.39:

– Kiievis ja Dnipros oli varahommikul kuulda plahvatusi;

– Zelenski Ă€rgitas vangistama rohkem Vene okupante;

– Ukraina teatas Venemaa Ă”hurĂŒnnakute tĂ”rjumisest;

 – Meedia: Vene vĂ€gede poolt okupeeritud Berdjanskis toimusid plahvatused;

Kiievis ja Dnipros oli varahommikul kuulda plahvatusi

Ukraina pealinnas Kiievis oli reede varahommikul plahvatusi ja linnas töötas ÔhutÔrje. Samuti oli kuulda plahvatusi riigi keskosas asuvas Dnipro linnas. Ukrainska Pravda teatas, et kÔikjal Ukrainas oli taas kuulda Ôhusireene.

Kiievi linna sĂ”javĂ€eadministratsioon teatas hommikul , et linnas töötab Ă”hutĂ”rje. Dnipro linnapea kirjutas sotsiaalmeedias, et inimesed ei filmiks ega postitaks videosid, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina teatas Venemaa Ă”hurĂŒnnakute tĂ”rjumisest

Vene vĂ€ed tegid öösel Ă”hurĂŒnnakuid Kiievi vastu, teatasid reedel Ukraina pealinna sĂ”javĂ€eametnikud. Kiiev teatas, et kĂ”ik raketid tabati ning hĂ€vitati, vahendas BNS.

“Veel ĂŒks Ă”hurĂŒnnak Kiievile, 13. jĂ€rjestikune alates mai algusest! Ja nagu alati, öösel,” kirjutas linna sĂ”javĂ€eadministratsioon oma Telegrami kanalis.

Teates öeldakse, et strateegilised pommitajad Tu-95MS lasid Kaspia mere piirkonnast Kiievi pihta tiibrakette.

Esialgse info kohaselt on kÔik vaenlase raketid hÀvitatud ja kannatanute kohta teated puuduvad.

Ukraina peastaap teatas oma igapĂ€evases hommikuseĂŒlevaates 55-st Venemaa Ă”hurĂŒnnakust viimase ööpĂ€eva jooksul. Nende seas oli 36 droonirĂŒnnakut ning neli raketirĂŒnnakut.

Rakett S-300 tabas Donetski oblasti Karlivka piirkonnas tammi, mis on lĂ€hedal asuvate asulate jaoks kaasa toonud suure ĂŒleujutusohu, seisab ĂŒlevaates.

Zelenski Àrgitas vangistama rohkem Vene okupante

Ukraina president VolodĂ”mĂ”r Zelenski kutsus neljapĂ€eval sĂ”javĂ€elasi ĂŒles suurendama vahetusfondi ehk vĂ”tma vangi rohkem Vene okupante, et saaks vabastada rohkem ukrainlasi, vahendas portaal Unian.

Õhtuses videopöördumises meenutas president, et neljapĂ€eval saadi vangistusest tagasi veel 106 Bahmuti suunal vĂ”idelnud Ukraina sĂ”durit, vahendas BNS. 

“On vĂ€ga tĂ€htis silmas pidada, et paljude nende 106 inimese kohta puudus igasugune info – neid peeti kadunuks. Aga me leidsime nad ĂŒles ja tĂ”ime koju tagasi. Kaheksa ohvitseri ning 98 sĂ”durit ja seersanti”, ĂŒtles Zelenski. 

Zelenski tÀnas kÔiki ukrainlaste vabastamisega seotud teenistusi ja ametnikke, samuti kÔiki sÔdureid, kes on taganud, et Ukrainal oleks vastav vahetusfond.

“KĂ”ik rindel olijad peaksid seda meeles pidama: mida rohkem vene vange vĂ”tame, seda rohkem inimesi me tagasi toome,” ĂŒtles Zelenski.

Venemaa tÀiemahulise sissetungi algusest on Ukrainal Ônnestunud koju tagasi tuua 2430 inimest, neist 139 tsiviilisikut.

Meedia: Vene vÀgede poolt okupeeritud Berdjanskis toimusid plahvatused

Ukraina meedia teatas reedel, et neljapĂ€eva hilisĂ”htul toimus Vene vĂ€gede poolt okupeeritud Berdjanski linnas mitu plahvatust. Linn asub Ukraina lĂ”unaosas, ZaporiĆŸĆŸja oblastis. 

ZaporiĆŸĆŸja okupatsioonivalitsuse liige Vladimir Rogov teatas, et Ukraina vĂ€ed korraldasid linna pihta ulatusliku rĂŒnnaku. 

Berdjansk on olnud alates eelmise aasta veebruarist Vene okupatsiooni all ning paikneb rindejoonest umbes 100 kilomeetrit lÔunas.

Suurbritannia kuulutas stalinistide korraldatud Ukraina nÀljahÀda genotsiidiks

Ukraina presidendi kantselei ĂŒlema Andri Jermak teatas, et Suurbritannia parlament Ukraina 1930. aastate nĂ€ljahĂ€da (holodomor) genotsiidiks. 

“AitĂ€h. Ajalooline Ă”iglus on vĂ”ti, et saada aru, kes ja mis on tĂ”eline kurjus,” teatas Jermak. 

Holodomor oli NSVL-i poolt korraldatud nÀljahÀda, mille tÔttu suri mitu miljonit ukrainlast.

Ukraina parlament kuulutas holodomori genotsiidiks 2006. aastal. Lisaks Ukrainale on Holodomori genotsiidiks kuulutanud veel mitu riiki, nende hulgas on ka Eesti, USA ja Saksamaa.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejÔudude peastaap avaldas reedel tavapÀrase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sÔjas alates selle algusest 24. veebruaril:

  • elavjĂ”ud umbes 205720 (vĂ”rdlus eelmise pĂ€evaga + 460);

  • tankid 3796 (+1);

  • jalavĂ€e lahingumasinad 7435 (+3);

  • lennukid 310 (+1);

  • kopterid 296 (+0);

  • suurtĂŒkisĂŒsteemid 3384 (+25);

  • mobiilsed raketilaskesĂŒsteemid (MLRS) 570 (+0)

  • Ă”hutĂ”rjesĂŒsteemid 328 (+1);

  • operatiivtaktikalised droonid 2910 (+3);

  • tiibraketid 1015 (+0);

  • autod ja muud sĂ”idukid, sealhulgas kĂŒtuseveokid umbes 6161 (+13);

  • laevad / paadid 18 (+0);

  • eritehnika 446 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sÔjakaotusi kokku loevad.

Loe otse allikast

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga