Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles, et Soome oli valmis eilse reede 15. mai hommikul tõrjuma droone, mis võisid Soome siseneda.
Kõige olulisem on märkida, et see oht ei realiseerunud. Ja isegi kui need droonid oleksid meie lähiümbrusesse jõudnud, oleks kaitseväel olnud maaväe, mereväe ja õhuväe võimekusega hea võimekus neid tõrjuda, kinnitas Häkkänen Yle hommikusaates.
Lõpuks droonid siia ei jõudnud, aga see oli väga mõistlik ja tark ettevaatusabinõu. Ohustsenaarium, mida mõõdeti nende droonide kantud lõhkeainete hulgaga oli üsna märkimisväärne, jätkas Häkkänen.
Kaitsevägi sai reede öösel teavet, et Ukraina droonid, mis on varustatud varasematest juhtumitest suuremate lõhkeainetega, võivad Uusimaale sattuda kella 4 ja 7 vahel hommikul.
Uusimaale anti reede hommikul välja ohuteade Ukraina droonide võimaliku sisenemise tõttu.
Reedel ei jõudnud Soome ükski droon.
Häkkänen ei öelnud täpsemalt, kui palju Ukraina droone suure lõhkeaine kogusega võis Soome siseneda.
Antud juhul oli tegemist erakordselt olulise lõhkeainelastiga, mis on loomulikult saavutanud märkimisväärse hävitusjõu. Seetõttu püüti reageerida üsna jõuliste vahenditega, sõnas ta.
Meil oli selleks vastumeetmeks reserveeritud maaväe varustus, helikopterid, mereväe laevad, õhuväe hävitajad ja muu, kui peaks vajadus tekkima, ütles Häkkänen.
Häkkäneni sõnul puudus Soomel täpne teave selle kohta, kui palju suure lõhkeaine kogusega droone võis Soome siseneda.
Viimastel hetkedel räägiti vaid mõnest üksikust. Kuid esialgu, esialgse info põhjal polnud täielikku kindlust, millisest arvust me räägime, ütles Häkkänen.
Tuleb meeles pidada, et Ukraina on viimastel kuudel Soome lahe idaosas läbi viinud väga olulisi massirünnakuid. On mitu erinevat tegurit, mille alusel droonid siia sattuda võivad. Me ei avalikusta oma teabe üksikasju, mida me teame, mille alusel miski siia satub, lisas Häkkänen.
Kaitsevägi ei kasutanud reede hommikul drooniohu ajal sõjalist jõudu.
