Eesti, Eesti Uudised, RSS

Mart Helme: Eesti tohutuks probleemiks on vene keele koormus meie avalikule ruumile ja teenustele

Mart Helme: Eesti tohutuks probleemiks on vene keele koormus meie avalikule ruumile ja teenustele

Kolmapäeval oli Riigikogus kolmandal lugemisel kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu, mille juures kõnega esinenud juhtis tähelepanu riigikaitse ja omariikluse üliolulistele probleemidele.

Mart Helme: “Eesti keel on meie kõigi ühine mure, selles ei ole absoluutselt mingit kahtlust. Selle eelnõu me põhimõtteliselt kiidamegi heaks, kuna tõepoolest, Eesti kaitseväes peab asi käima eesti keeles. Selles ei ole mingit kahtlust, nii nagu terves Eestis peab asi käima eesti keeles.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et eelmisel nädalal siin saalis oli kaks eelnõu, mis kiideti ka heaks koalitsiooni häältega ülekaalukalt ja mis sisuliselt avavad Eesti väravad odavtööjõu sisserändele endise Nõukogude Liidu aladelt. Ja see on loomulikult venekeelne.

Meil on juba seoses Ukraina sõjaga, meil on seoses Nõukogude okupatsiooni perioodiga niigi tohutuks probleemiks vene keele koormus meie avalikule ruumile ja kõikidele meie teenustele, alates meditsiinist ja lõpetades kooliharidusega. Vene keel on meil nagu sangpomm mõlema jala küljes.

Ja kuigi me kiidame heaks, et kaitsejõududes püütakse seda probleemi, mis ka sinna vältimatult sisse tunginud on ja jätkuvalt sisse tungib, lahendada, siis konteksti arvestades on see valuvaigisti võtmine, kui me ei muuda üldist suhtumist sisserändesse, oma keelde, oma keele kehtestamise jõulistesse meetmetesse ühiskonnas tervikuna. See ongi minu kõne põhiline tuum.

Me ei saa ennast lohutada sellega, et me nüüd võtame ühe seaduseelnõu vastu ja see nagu lahendab probleemi. Ei, see ei lahenda probleemi! Ja kui me võtame siin veel päevakorda ka muud teemad, mis sellesama asjaga liituvad, siis need on ju seotud sellega, et ei lähe kaua aega – veel mõned aastad, kui meil jõuavad sellesse vanusesse, et nad hakkavad kaitseväkke minema, need minipõlvkonnad, kes meil on sündinud siin nullindatest alates. Need minipõlvkonnad ei suuda ju täita seda tohutut tühimikku, mis meil demograafiliselt on ja mis demograafiliselt jõuab otsapidi ka kaitseväkke.

Ja selles minipõlvkondade rakendamises riigikaitsesse ei saa lahenduseks olla ka teine väljapakutud mõte, mida siin on loksutatud ja milleni veel ei ole eelnõuna jõutud. See on naiste kaitseväekohustuse kehtestamine.

Kulla , me võtame ju veelgi enam viljakas eas naisi ära kodudest, tsiviilelust ja lükkame nende lapse saamist veelgi enam edasi, sellega seoses, et me lahendame ühte, tõsi küll, akuutset, aga siiski ainult ühte probleemi, mis ei ole kumuleeruv selles mõttes, et kumuleeruv protsess on meie demograafiline allakäik.

Nii et minu tänase sõnavõtu sisu kokkuvõtvalt on väga selge. Meil on tarvis vaadata riiklikku rahvastiku- ja demograafiapoliitikat tervikuna nii tööjõu seisukohast, riigikaitse seisukohast, sündimuse seisukohast kui ka meditsiinilise teenistuse seisukohast.

Väikese kõrvalepõikena: ma käisin eelmisel nädalavahetusel Lõuna-Eestis, sõitsime läbi Vastseliina. Vastseliinas oli sünnitusmaja, kus sündis minu kallis abikaasa Moonika. Seda sünnitusmaja ei ole seal. Seal ei ole haiglaid, seal ei ole mitte midagi enam. Mitte midagi ei ole, tühi maa on! See on lihtsalt näide sellest demograafilisest allakäigust ja ka avalike teenuste kokkutõmbumisest, mis on kõik omavahel seotud.

Nii et veel kord kokkuvõtteks: me ei lahenda selle eelnõuga probleemi. Me kleebime haava peale, mis mädaneb, lihtsalt plaastri. Ja minu üleskutse on nii riigikaitsekomisjonile kui ka muudele komisjonidele ja erakondade fraktsioonidele tervikuna. See võiks olla üleerakondliku kokkuleppe küsimus, missugune saab olema meie demograafiapoliitika.

See võiks olla konsensuslik, et me ei sõidaks üksteisele kogu aeg tagantpoolt põlvedesse sisse, et lükkame selle pagana Reformierakonna põlvili või lükkame kellegi teise põlvili, peaasi et me selle punkti ära nopime praegu enne valimisi, tulgu pärast meid või veeuputus.

See on meie kõige kriitilisem küsimus, demograafia küsimus, ja seda me ei lahenda plaastrite kleepimisega mädanevatele haavadele.”

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga