:format(webp)/nginx/o/2026/05/12/17633141t1h721a.jpg)
Aeg
•
•
More, mil Eesti külaelu pöörati pea peale, jõuab nüüd kaante vahele mahukas ja põhjalikus käsitluses. Kirjastus Tänapäev andis välja ajaloolase Heiki Pärdi monograafia, mis keskendub sõjajärgse Eesti maaelule stalinismi kõige karmimal perioodil – ajale, mil hävitati talud, võeti inimestelt maa ja vara ning sunniti maaelanikud kolhoosidesse.
Raamat vaatleb ajavahemikku Teise maailmasõja lõpust kuni Stalini surmani ja sellele järgnenud aastatele ning keskendub sellele, kuidas nõukogude võim maaelu ümber kujundas. Kui linnade «riigistamine» toimus kiiresti, siis ligi 140 000 taluga oli lugu keerulisem. Alles 1940. aastate lõpus alanud sundkollektiviseerimine lõpetas senise taluelu lõplikult ning muutis Eesti küla tundmatuseni
/nginx/o/2026/05/12/17633144t1hd41c.webp)
Kuigi tegemist on ühe kõige valusama ajajärguga Eesti lähiajaloos, on staliniaegset maaelu seni uuritud üllatavalt vähe. Raamat toetub rohketele arhiiviallikatele, mille seas on kolhooside ja sovhooside koosolekute protokollid, varade üleskirjutused ning ametlikud märgukirjad. Need dokumendid annavad detailse pildi sellest, kuidas üleminek ühest ühiskonnakorraldusest teise ametlikult välja pidi nägema ja milline oli tegelik elu selle fassaadi taga.
Eraldi väärtuse annavad teosele isiklikud päevikud, mis on jõudnud nii muuseumide kogudesse kui ka otse raamatu autorini. Nende kaudu avaneb lugejale haruldane võimalus tajuda toonast elu inimeste endi pilgu läbi. Stalinismi ajal võis päeviku pidamine olla lausa eluohtlik, mistõttu mõjuvad need ülestähendused eriti vahetult ja kõnekalt.
«Õnn tuli meie õuele! Au kolhoosikorrale!»
Teose ilmumisega kaasneb ka samateemaline näitus Eesti Vabaõhumuuseumis. Näituse pealkiri «Õnn tuli meie õuele! Au kolhoosikorrale!» pärineb iroonilise viitena propagandistlikust «Kolhoosilaulust», mis kõlas 1951. aasta mängufilmis «Valgus Koordis». Tollane tegelikkus jäi aga lubatud õnnest kaugele.
:format(webp)/nginx/o/2026/05/12/17633147t1h8d39.jpg)
«Kuidas see kõik aset leidis, kuidas küüditamishirmus rutati kolhoose looma, millises infoväljas elati, milliste valikute ees seisti ja kuidas kolhoosides töötati, jääb tänapäeval sageli arusaamatuks ning seda on vaja põhjalikumalt selgitada,» tutvustab Maret Tamjärv näituse loomise ajendit.
Eesti Vabaõhumuuseum maaarhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonna juht Dagmar Ingi rõhutab, et keerulisse minevikku tagasi vaatamine aitab mõista nii toonaseid valikuid kui ka tänapäeva väärtusi.
«Nüüdses turbulentses maailmas on väga oluline tagasi vaadata meie keerulisse minevikku ja seda just läbi üksikisiku perspektiivi, läbi tema valikute olukorras, kus valida on vaid halva ja veel halvema vahel. Ühtpidi aitab meenutamine paremini väärtustada heaoluühiskonda, kus praegu elame, teisalt aga tuletab meelde, kui habras see kõik võib olla,» ütleb Ingi.
Raamatu ja näituse valmimist toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
