Maa kõige varasem elu võis teha midagi, mis näib peaaegu võimatu. Ajal, mil ookeanides leidus molübdeeni vaid mikroskoopilistes kogustes, suutsid ürgsed mikroobid selle siiski enda kasuks tööle panna. Just see metall aitab tänapäeval juhtida reaktsioone, ilma milleta elu meie planeedil ei toimiks. Seni arvasid teadlased, et enne molübdeeni kasutati tõenäoliselt hoopis volframit, kuid uus uuring seab selle loo kahtluse alla. Kuidas õnnestus napp metall muuta elu jaoks sedavõrd oluliseks? Võimalik, et vastus peitub tulikuumades hüdrotermilistes lõõrides sügaval ookeanipõhjas. Avastusel võib olla üllatav mõju ka sellele, kuidas otsida elu teistelt planeetidelt.