Eesti Panga president Madis Müller käis neljapäeval Riigikogus oma iga-aastast ülevaadet tegemas. Enne seda saatis parteidele kirja, kus kutsus üles tegema ühiskondlikku kokkulepet, et hakkame nüüd võlga vähendama. Pani sinna juurde oma soovitused ka, kuidas seda võlga peaks vähendama ja noomis omalt poolt, et võlakriisis on süüdi kõik parteid ja valitsused. Ma tahaks nüüd hoopis Eesti Panka noomida.
Esiteks, ei vasta tõele, et võlakriisi on tekitanud kõik parteid koos. Meie riigivõlg on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ja kui kurssi ei muudeta, siis järgneva nelja aasta jooksul kahekordistub omakorda veel. Kes on olnud viimased viis aastat võimul? Mu mäletamist mööda Reformierakond, Eesti 0,02 ja sotsid. Kuidas võlg tekkis? Pöörase kulupoole suurendamisega, mida kaotakse laenuga. Kusjuures, kasutades reformikate kulunud loosungeid, raha läheb jooksvateks kuludeks ehk igale poole. Ei lähe investeeringuteks, ei lähe majanduskasvu edendamiseks, läheb jooksvateks kuludeks.
Ma tean küll, mis nüüd trollid karjuma hakkavad: ise laenasid 2020. aastal rohkem, kui keegi teine. Vale. 2020. aastal laenasime koroonakriisi tõttu, mil maailma majandus paariks kvartaliks täielikult seiskus, poolteist miljardit, millest suur osa läks ettevõtete toetamiseks laenudega (läbi MES-i ja läbi Kredexi) ning suur osa sellest võlast on nendesamade ettevõtete poolt tagasi makstud. 2021. aasta eelarve, mille ma Riigikogusse tõin ja mis kinnitati oli planeeritud nii, et kui aasta lõpus kulud-tulud kokku löödi, oli see tasakaalu lähedal. Aga seda te ei tea, sest jaanuaris kukutati valitsus ning Kaja Kallase ja Jüri Ratase tehtud uue valitsuse esimene samm oli tuua parlamenti lisaeelarve 650 miljoni eurose lisakuluga ning aasta lõppes – üllatus-üllatus – umbes 700 miljonilise miinusega!
Sealt edasi läksid eelarvemiinused igal aastal üha suuremaks, jäädes 1,2 ja 1,6 miljardi vahele igal aastal, nüüd oleme jõudnud 2,5 miljardi eurose aastase miinuseni.
Nii et ei, ei ole “kõik ühteviisi süüdi”. Minu tehtud laen oli ühel aastal ühekordne ja maksti ettevõtete poolt suures osas tagasi, kusjuures selle laenu plusspoolele tuleb kanda ka 8,3 protsendine majanduskasv (koos vastavalt kasvanud maksulaekumistega), mille ma endast maha jätsin.
Ja siin jõuangi teise, olulise kriitikani Eesti Panga presidendi jutus. Nad enda süüd eelarvemiinuses ei taha kuidagi näha. Süü on aga päris ränk! Süü seisneb selles, et pank on aidanud ilmselgelt poliitilise kallutatuse tõttu tehtud prognoosidega ise eelarvet miinusesse ajada.
See toimib nii: kui võimul on EKRE, siis ennustab Eesti Pank (ja mõistagi ka rahandusministeeriumi prognoosijad) maru kehva majanduskasvu, kõrget tööpuudust, suurt inflatsiooni. See ennustus tähendab, et valitsus peab eelarve tegemise ajal suurendama kõvasti kulutusi (näiteks pensionid, riigikaitse ja mitmed muud kulud on meil inflatsiooniga indekseeritud ja kõrge inflatsiooni prognoos tähendab suuremaid plaanitud kulusid) ja madal majanduskavu prognoos tähendab madalamaid maksulaekumisi. Ehk siis valitsusel on justkui vähe raha ja palju kulusid. Kedagi ei huvita, et aasta lõpus selgub, et see prognoos oli täitsa võssa, inflatsioon oli väiksem ja majanduskasv suurem ja raha tegelikult rohkem. Huvitab see, et valitsus ei saaks olla populaarne, tehes kulutusi, millega täidab oma valimislubadusi.
Teisest küljest, kui Reformierakond on valitsuses, siis ennustab Eesti Pank (ja muidugi ka rahaministeerium) ülioptimistlikku majanduskavu, väikest inflatsiooni ja kõrget tööhõivet. Ning voila – raha, nagu öeldakse, on s*taks! Võib kulutada! Rahvale meeldib!
Aga aasta lõpus tuleb välja, et raha tegelikult polnud üldse nii palju ja puuduolev tuli juurde laenata. Ja nii aastast aastasse! Mistõttu tuleb öelda, et Eesti Panga liberaalset leeri toetavad poliitilised prognoosid on otseselt põhjuseks meie kontrolli alt väljunud võlakriisile. Ise aitasite sellele kaasa, sõbrakesed!
Lisaks aitasite kaasa sellega, et ei löönud häirekella, kui asi ammu kärssas ja iga veidigi pädev finantsprognoosija võis näha, et me upume võlga. Aga mis sa ikka kobised, kui ise selles kulurallis oma kohustusliku osa ära oled teinud, eks?!
Eraldi tahaks öelda, et ma ei kirjuta alla Mülleri poolt välja pakutud lahendusetele võlakriisi lahendamisel. Minu üldine hoiak on, et kui “eksperdid” tulevad meile soovitusi andma, siis tuleb nad tähelepanelikult ära kuulata ja siis teha täpselt vastupidi! Õppisin seda pensionireformi ajal ja sain kinnitust koroona ajal.
Me ei pea hakkama kõiki makse tõstma, vaid vastupidi, kõiki makse alandama. Ja me ei pea hakkama kõiki avalikke teenuseid või pensioneid vähendama, vaid lõpetama ära rohepöörde nimelise hiigelvarguse, Rail Balticu nimelise hiigelvarguse, sõjatööstuse nimelise hiigelvarguse, nn kodanikeühenduste nime all tegutsevate päevavaraste sadades miljonites eelarvest üleval pidamise. Kui seda teha, siis saab kõiki makse alandada ja eelarve ka veel tasakaalu.
Aga vaevalt, et sellele plaanile parteideülest toetust leidub. Siin tuleb ikka minna raskemat teed ehk EKRE-l võimule saada ja seakisast hoolimata asi lihtsalt ära teha!
Martin Helme, EKRE esimees, endine rahandusminister
Vaata lisaks:
Related Posts
Lõpuks ometi: ajalooline maakond astus vastu tähepuntraterrorile
Tõru Kannimäe: “Fränk” näitas filmitegijatele, et ka noortele tasub filme teha
Taavi Eelmaa: keegi ei räägi rohkem rahast kui inimesed, kes tegelevad kultuuriga
Sven Sildnik: me vajame riikliku püha metsavendade mälestuse põlistamiseks
