Hirm võib olla väiksem, kui arvad – aga peatab su ikkagi

Carmiola sõnul ei ole probleem enamasti suurtes eesmärkides, vaid pisikestes takistustes „Näiteks mõtled, et tahaksid midagi teha, aga siis tuleb mõte: mul on paar ülekilo, ma ei julge minna,“ toob ta näite. „Ja sa takerdud sellesse väikesesse asja. Põmm – asjad jäävad tegemata.“ Tema sõnul ongi hirmude salakavalus selles, et need peidavad end detailidesse

„Mul ei ole hirme“ – kas ikka ei ole?

Vestluses selgub, et ka inimesed, kes väidavad, et neil ei ole hirme, võivad neid siiski kogeda „Ma ei tunne, et ma kardaks,“ tunnistab ka saatejuht. „Aga ma olen selle peale mõelnud küll.“

Just see on Carmiola sõnul tüüpiline. „Sa ei pruugi seda endale teadvustada, aga alateadvuses on see olemas,“ selgitab ta. Näiteks võib hirm avalduda unenägudes või ootamatutes mõtetes – nagu sõjahirm, mida inimene teadlikult eitab, kuid millele ta siiski korduvalt mõtleb.

Hirmud rahast, tööst ja tulevikus.

Lisaks üldisele ärevusele toob Carmiola välja ka väga konkreetsed hirmud, mis inimesi mõjutavad. „Mis saab siis, kui raha, mida ma praegu teenin, saab otsa?“ kirjeldab ta üht levinud mõtet. Tema sõnul võib see hirm panna inimesi klammerduma töö või mugavustsooni külge „Siis hakkame hammastega kinni hoidma ja tegema asju, mida me tegelikult ei peaks tegema,“ ütleb ta.

Esimene samm: tunnista ausalt