Ida-Soome halduskohus otsustas tagasi lükata Iisraeli ärimehe esitatud kaebuse kinnisvaratehingu blokeerimise osas. Mees oli varem ostnud Mikkelis Haukivuoris endise bensiinijaama ja söögikoha kinnistu, kuid kaitseministeerium blokeeris tehingu eelmisel 2025. aasta suvel riigikaitselistel põhjustel. Halduskohus nõustus ministeeriumiga, et ei saa välistada, et kinnisvara rentida plaanival ettevõttel on riiklikud seosed Venemaaga.
Halduskohus kasutas oma otsuse tegemisel erandlikke vahendeid, kuna kohus külastas eelmise aasta novembris kaitseväe ruume, et tutvuda ministeeriumi otsuse aluseks olnud dokumentidega. Halduskohtu otsusest selgub, et kaitseministeerium ei esitanud kõnealust memorandumit kohtule, vaid nõudis selle salajas hoidmist. Kohus otsustas memorandumi konfidentsiaalsena hoida, kuid käis kohapeal memorandumit läbi vaatamas. Konfidentsiaalsuse tõttu memorandumit Iisraeli mehele üle ei antud, vahendab Iltalehti.
Kaitseministeerium taotles halduskohtult ka kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuid kohus seda ei rahuldanud.
Iisraeli mees taotles algselt luba Haukivuoris Saksalaharjus asuva kinnistu omandamiseks äri– ja kaubanduslikul eesmärgil. Ärimehe sõnul oleks kinnistut kasutatud söögikoha tegevuseks, mida teostaks Soomes registreeritud ettevõte. Lisaks bensiinijaamale asub kinnistul ka söögikoht nimega Harjun Helmi, mis oli pikka aega müügis olnud.
Projekt on perekeskne ning perel puuduvad sidemed riiklike organisatsioonide, poliitiliste tegevuskavade või väliste mõjudega. Puuduvad seosed riigiga, mida võiks pidada Soomele ohuks, oli kirjas ärimehe kohtule esitatud põhjenduses.
Mees ütles ka, et kinnistu oleks mõeldud väikese pereettevõttena tegutseva kohviku rajamiseks. Tema sõnul oleks kogu projekti 60 000-eurone investeering tulnud „legaalsetest eraallikatest”. Mees ütles kohtule ka, et kavandataval kohvikupidajal on õigusteaduse kraad ja üle kuue aasta kogemust majandus– ja õigusvaldkonnas.
Ärimeest huvitanud kinnistu asub Mikkelist Pieksämäkisse viiva peatee number 72 ääres ning läheduses on ka raudteeliin. Bensiinijaama kinnistult Mikkelisse on 36 kilomeetrit. Tee ääres asub õhuväe kasutatav Hiirola varumaandumiskoht, kus õhuvägi viimati novembris maandumist harjutas.
Mikkelis asuvad Karkialampi väeosa ja maaväe staap, samuti uus NATO maaväe staabielement.
Kaitseministeeriumi väitel oli Iisraeli mehe esitatud äriplaanis olulisi vastuolusid, mistõttu peeti omandamise tegelikku eesmärki ebaselgeks.
Taotleja ja rentnikust ettevõtte rollide jaotust peeti ebaselgeks. Otsuses juhiti tähelepanu asjaolule, et Iisraelis elaval taotlejal puudub kogemus sarnase äritegevusega ning tal puuduvad sidemed Soome või Mikkeliga.
Kaitseministeeriumi väitel muutusid ärimehe söögikoha projekti investeeritud raha suuruse selgitused loataotluse menetlemise käigus ja pärast seda, kui ministeerium küsis raha päritolu kohta. Ministeerium põhjendas oma eitavat otsust ka sellega, et üldisel kaalumisel pöörati erilist tähelepanu loataotluse käigus ilmnenud asjaoludele, mille valguses ei saa välistada rentnikuks deklareeritud ettevõtte riiklikke sidemeid Venemaaga.
Vara kavandatud kasutusotstarve on ebausutav ja esitatud aruanded on vastuolulised, mistõttu on jäänud selgusetuks, milliseks otstarbeks ja kelle kontrolli alla vara müügi tulemusel tegelikult läheb. Otsuse kohaselt ei saa välistada, et vara kasutatakse riigi julgeolekut ohustaval viisil laiaulatusliku mõjuvõimu avaldamise eesmärgil, põhjendas ministeerium oma keeldumist.
Ärimees teatas halduskohtule, et esindaja, kes koostas tema esialgse avalduse ministeeriumile, ei tegutse enam tema esindajana ning et „kaebaja ei oma temaga ametialast, isiklikku ega muud seost”.
Kaitseministeerium teatas omakorda kohtule, et väited, nagu ei oleks ärimehel enam sidemeid oma esindaja ega muude väliste osapooltega, ei ole usutavad.
„Samuti ei ole usutav väide, et vara hakatakse kasutama kohvikuna varem kavandatud tegevuse asemel,” jätkas ministeerium oma argumente.
Kaitseministeerium märkis ka, et esitatud aruanne kohvikuomaniku ametialase tausta kohta näitab, et tal puudub varasem kogemus sarnases äritegevuses.
Halduskohus nõustus ministeeriumiga, et vara kavandatud kasutus ja selle kohta antud selgitused on ebausutavad. Kohtu hinnangul on võimalik, et „vara võidakse kasutada viisil, mis ohustab riigikaitset ja julgeolekut”.
Kohus jättis ärimehele veel ühe võimaluse vastuselgituse esitamiseks, kuid mees seda ei esitanud.
Ida-Soome halduskohtu märtsi lõpus tehtud otsuse peale saab endiselt taotleda kaebeluba kõrgemalt halduskohtult.
Related Posts
“Räägime asjast”: Mart Helme presidendiks!
