
Koreograaf ja lavastaja Eveli Ojasaar rääkis saates “OP” soololavastusest “Alterity”, mis räägib häbist ja tõdes, et see on väga füüsiline nähtus. BFM tantsukunsti dotsent Oksana Tralla-Angeri sõnul on koreograafia magistri lõputööd väga isikupärased ja tegelevad ajakajaliste teemadega.
BFM-i koreograafia magistri lõputöödest kaks on juba esietendunud ja kolm on veel esietendumas.
“Esimene esietendus toimus Kanuti Gildi Saalis. See oli Mareeta Ojasaare “Nar.dra” ja tegemist oli minu jaoks hääle omamisega, hääle võtmisega, hääle andmisega. Poliitiline lavastus, mis käsitles erinevaud jõupositsioone ja näitas, mida hääl sulle annab ja mida selle puudumine võtab, “ütles TLÜ BFM tantsukunsti dotsent ja õppekava kuraator Oksana Tralla-Anger.
Teine esietendus “Pisarakiskuja” oli Triin Kauberi töö, mis sündis koostöös Elektron.art teatriga. “Tegemist on inimeste ja masinate vaheliste suhete ja pisarate ja nutmisega. Väga filosoofiline teema, väga aja- ja asjakohane,” nentis Tralla-Anger.
Esietenduseni jõuab ka tantsulavastus “Maarja tõmbas Tinderi”, mille lavastaja ja koreograaf on Kristina Paśkevicius, esitavad Meelis Kubo ja Ragnar Uustal.
“Tinder on selline maailm, kuhu saab panna kõik teemad, mis mind huvitavad. Mind huvitavad inimesed, kuidas nad armastavad, kuidas nad kokku saavad, meeldib kehalisus, seksuaalsus,” kirjeldas Paśkevicius.
Paśkevicius ise oli kolm kuud Tinderis ja sai kohe aru, et see on võimas materjal ja suur inspiratsioon, mida ei saa kaotsi lasta. “Palusin Andra Teedel kirjutada näidendi, paar kuud kogusime selleks materjali, eesti inimeste autentseid Tinderi lugusid,” tõdes koreograaf.
Magistrantuuris õppimise väga suureks väärtuseks oli Paśkeviciuse sõnul see, et ta õppis koos endast poole nooremate inimestega. “Sain aru, et mulle ikka nii meeldib lavastada, luua maailmu, tegeleda inimestega, sidudes sõnateatrit ja tantsu.”
Esietenduseni jõuab peatselt ka lavastaja ja koreograaf Eveli Ojasaare soololavastus “Alterity”, mille teemaks on häbi. “Minu jaoks on häbitunne midagi paradoksaalset. On tunne, mida me tunneme, kui meid on häbistatud ja on meie häbistavad mõtted ühiskonna, inimeste, olukordade suhtes. Need kaks poolust on igas inimeses olemas. Sellega minu lavastus tegelebki,” sõnas Ojasaar.
Huvitav on koreograafi jaoks ka see, kuidas häbi meie keha võib moondada. “Häbi on väga füüsiline nähtus,” lisas Ojasaar.



