Bianca Rantala on Eesti-Soome džässartist ning aasta džässihelilooja. Tänavusel Jazzkaarel kõlab Rantala uudisteos “Gigil Marathon”.

Rantala õpib Soomes Sibeliuse akedeemias. “See koht on saanud mulle väga koduseks,” tõdes Rantala.

“Ma hoian oma vaimset tervist sellega, et mul on muuseumikaart ja kui vähegi võimalik, hüppan kasvõi pooleks tunniks muuseumisse,” tõdes ta.

Kuigi tema perekonnanimi on soome nimi, on ta enda sõnul pesuehtne võrokas. “Minu ema on eestlane, Tallinnast pärit ja isa on soomlane. Ma olen väga rõõmus, et olen saanud nii Põlva, Võru kui Räpina muusikakoolis käia ja erinevaid aineid õppida. Klassikaline klaver oli esimene, siis läksin laulu peale ja siis tuli kuidagi orkestreerimine ja arranžeerimine juurde. Pärast 9. klassi kolisin Tallinnasse ja läksin Otsa kooli õppima. Esimesel aastal õppisin klassikalist kompositsiooni. Selle üle olen ma väga tänulik nüüd, aga sel hetkel viis süda rohkem rütmimuusika ja klaveri suunda.”

“Minu arvates pole olemas apoliitilist kunsti, Igasugune kunst on poliitiline selles mõttes, et kui sa levitad oma sõnumit või ükskõik mida sa teed ja sa ikkagi mõjutad teisi, siis kõik, mida sa ütled, sa vastutad selle eest, seisad selle taga,” nentis Rantala. “Džäss on protestimuusika, on olnud alati vabaduse eest võitlemine.”

Rantala sõnul võiksid eestlased džässimaailmas ennast väga koduselt tunda, sest ajalooliselt on muusika olnud abivahend, mille abil oma kultuuri, isiksust ja südant on alles hoitud ning võideldud selle eest, millesse on usutud.

Helsingis on Rantala džässorkestri heliloomingu residentuuris. “See on olnud ka üks mu elu unistus,” tõi ta välja.

Jazzkaarel on tulemas Rantalal väga eriline kontsert. Oma värske teose “Gigil Marathon” on ta kirjutatud spetsiaalselt UMO Helsinki Jazz Orchestrale ja harpejjivirtuoosile Valter Soosalule. 

“Meil Valteriga on olnud muusikaline vabaabielu. Oleme olnud erinevates rollides, tema on olnud dirigent ja mina olen kirjutanud, nüüd olen mina dirigent ja tema on solist,” nentis Rantala.

Teose pealkirjas “Gigil Marathon”  tähendb sõna gigil nunnuduse üledoosi. “Nunnuduse tunne on nii tugev, et see tekitab agressiooni. Kava mõte on mõtlema panna, kuidas tänapäeva ühiskonnas sotsiaalmeedia meile kontrollimatuid emotsioone peale surub,” selgitas helilooja.