Eesti Kontsert tähistab tänavu 85. sünnipäeva. Sel puhul avati Estonia kontserdisaalis fotograaf Kaupo Kikkase näitus Eesti ja maailma tippmuusikutest.

Kikkas rääkis saates “OP”, et lisaks Eesti Kontserdi sünnipäevale, on ka temal tänavu omamoodi tähtpäev, mis vastavatud väljapanekuga haakub. “Ma tähistan ise ka sellist fotograafia ja klassikalise muusika portreede ümmargust sünnipäeva. Hakkasin tagasi vaatama, et umbes 25 aastas olen seda tööd teinud ja tundus kuidagi paslik.”

Näitusel on väljas 20 tööd. Kodu- ja välismaiste artistide pilte vaheldumisi paigutades soovis fotograaf pakkuda avastamist nii kohalikele kui ka välismaalastele.

“Sellel aastal toimub Estonia kontserdisaalis väga oluline klassikalise muusika konverents, kuhu sõidavad kokku erinevad orkestrite esindajad, muusikamänedžerid. Nemad jälle tunnevad just neid teisi nägusid. Minu soov oli neile vaikselt tutvustada ja näidata ka neid meie artiste, kes võib-olla ei ole päris niimoodi, et kaugel posti otsas on pilt ja kõik teavad, kes on.”

See, kui palju välismaalased eesti muusikast teavad, on Kikkase sõnul väga erinev, kuid klassikalise muusika maailm on väike ja üsna seotud.

“Üldiselt, kes juba on seal tipus, siis loomulikult on tal kokkupuuted Järvide perekonnaga, loomulikult teab ta Arvo Pärti, aga juba siit-sealt konkurssidelt on silma jäänud ka noored artistid. Aga tegelikult üldiselt Eesti on selline pigem huvi pakkuv ja väga positiivses kirjas olev paik kõikide välismaa artistide jaoks,” lausus ta.

Ka Kikkas proovib välismaa muusikuid Eestisse meelitada. “Keskmiselt iga kuu käib mul üks artist Eestis pildistamas. Mitte alati ma ei pea sõitma teise maailma otsa nende juurde, vaid ma proovin neid siia meelitada ja siis ma loomulikult näitan neile meie kallist kodumaad kõige paremast küljest. Tihti viin nad metsa, tihti tutvustan sääskedega,” rääkis ta.

“See on nii huvitav, kuidas mõned neist inimestest on niivõrd eluvõõrad, olles seejuures täiesti geniaalsed, kergelt introvertsed geeniuse tüübid, samas järgmine tüüp küsib, kus kõige lähem käsitööõlle koht on, palun mind sinna juhatada. Nii et see on lai nagu inimeste spekter ikka, aga ausalt öelda need, kellega ma täna töötan, nad on eranditult kõik väga kihvtid inimesed.”

Kikkase sõnul koosneb portreefotograafia 60 protsenti psühholoogiast ja empaatiast ning 40 protsenti fotograafiast.

“Kõige keerulisem inimtüüp on tõesti sellised väga introvertsed, võib-olla isegi sellises spektri äärmuses paiknevad inimesed, kelle usaldust on hästi raske võita. Ma olen näiteks omal initsiatiivil sõitnud kaks kuud enne oma modelli juurde, käinud kolm tundi kõigepealt kuskil pargis jalutamas niimoodi, et ta võib-olla ei räägigi mitte midagi, siis istunud maha, joonud teed, arutanud muusikast, maailmas ja kõike seda selle nimelt, et paari kuu pärast pilti teha,” kirjeldas fotograaf, kuidas ta pildistatavaid avab.