Üle päeva tuleb halbu ja väga halbu majandusuudiseid, tööandjad on närvivapustuse äärel, nutulaulu kooriga ühines ka pangahärra Raul Eamets, kelle hinnangul Väinasõja mõjude hindamine lühiajaliseks kuulub soovmõtlemise valdkonda. Rahainimese sõnum on ühemõtteline ja selge: “…hakake harjuma uute (kõrgemate) hindadega”. Oh jah.
Eametsa jutt kõlab küllaltki usutavalt, keegi ei tea, millal see sõda läbi saab või kas see üldse kunagi rahuga lõpeb. Aasta eest kirjutas üks kohalik ajaleht, et Iraan valmistub 10-aastaseks sõjaks USAga:
“Käesoleva aasta alguses avaldatud raportid ja luureandmed viitavad, et Iraan on oma kaitse- ja julgeolekukulutusi viimase aasta jooksul märkimisväärselt suurendanud. Selle 200-protsendilise eelarvekasvuga on Iraani sõjalised kulutused jõudmas enneolematule tasemele, mis annab märku pikaajalisest strateegiast, mis erineb varasematest kaitsepoliitika valikutest ja peegeldab sügavamat muutust Iraani välispoliitilises suundumuses.”
Eamets ei räägi 10-aastasest sõjast, aga ta arutleb teemal, et isegi siis, kui sõda läbi saab, ei pruugi nafta ja gaasi hinnad kukkuda, õliväänajad on ahned ja torud-tehased suitsevad äsjaste rünnakutete mälestuseks. Lisaks ootab ees intressinuhtlus:
“Suure tõenäosusega näeme järgmist intressitõusu juba selle kuu lõpus, kui 30 aprillil on järjekordne Euroopa Keskpanga nõukogu koosolek Frankfurdis. Edasi on natuke usu küsimus, kas tõstetakse veel kaks korda ja kuue kuu euribor jõuab aasta lõpuks 2,85 protsendini või tõstetakse rohkem ja näeme aasta lõpus euribori 3,1 protsendi peal.”
Jämedas joones tõuseb andam 2 astmele 3 ja see on pankadele hea, 200 milli aastas nagu maast leitud, eriti Eestis, kus globalistid ja Epsteini avangard ka tappes pangamaksu ei kehtesta. Kellel suured laenud, saavad pangandussektorit suurejooneliselt toetada, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eamets viitab sellele, et kuigi bensiinijaama posti otsas on juba arenguid märgata, jõuavad Väinasõja õudused estraadirahva toidulauale alles sügisel. Siis hakkame jälle kütma ja gaasiga tuulemöldrite tegematajätmisi järele aitama. Gaasi hind olevat juba praegu pea kahekordne. Samas me oleme elektrihindade kümne- või sajakordse tõusuga harjunud ka ilma hr Eametsa elutarkuseta.
Mina muidugi isiklikult ei usu, et pärslastel õnnestus 10-aastase sõja ettevalmistus 100%, hea kui venitavad 6-7 aastat välja, kui sedagi. Kas meile ei tulnud just üllatusena, et me peaksime sõja korral olema valmis ennast 30 päeva kaitsma, mõistagi mitte ameerika, vaid vene paljasjalgsete ja purjus patsaanide vastu? Millegipärast kostis irratsionaalseid oigeid.
30 päeva toitu meil teadaolevalt ei ole, midagi on, aga kas 10% väljavalitute jaoks või kuidagi nii. Kuidas on lood laskemoona, droonitõrje ja muu sarnasega, võib igaüks ise Auvere korstna pealt vaadata. Ei oska öelda, kas keegi peaks ostma makarone, jahu ja riisi. Ütlevad, et igaühel peaks nagu olema nädala varu õgimist.
Ma arvan, et ei pea. Kliima, kovidi ja droonide vastu ei aita mitte mingid varud. Just lugesin, et jälle on eriti ohtlik uus kovid lahti, mis murrab lapsi nagu murdu. Kliimat ei ole ka ära muudetud, see marutõvekahtlusega Sutt sonib siiani meremiihalitest ja tuulemöldritest ning solvab eesti iidset põlevkivi.
Ah et Euroopas ei põleta keegi kivi, minu teada ei ole Euroopas sihukest kahtlast Sutti ka kuskil, mida me sellest võiksime järeldada? Järeldused on loogilised. Esimene järeldus on see, et kui loed, siis ära pärast oma rasket elu kaebama tule. Üldjuhul on lehed täidetud valedega, sutid, kallased, meeskajad ja muu selline möla.
Ajudele see hea ei ole. Vahel harva tuleb mõni eamets ja räägib selgemat juttu või kurdab toimetaja, et ta saadeti eesti keeles rääkimise eest kõrtsis pikalt. Mind ei saadetud kuskile, keeleoskus oli teenindajal napp, aga õlle asemel anti molliga vett ette. See ei ole ka viisakas käitumine.
Aastaid juba ei saa Eesti Vabariigis elulisi teenuseid riigikeeles kätte, aga lõpuks leht ikkagi reageerib. Kas on närvid läbi või ma ei tea? Vahet pole, kas tõde või vale, ikkagi teeb vihaseks. Enne ikka pangahärrad kõik kooris kiitsid, et majandus tõuseb ja tõuseb ja tõuseb. Ahhh, nüüd ei usu enam keegi teie Hormuzi Väino juttu ka.
Kui valed teevad tuju halvaks ja ka tõde teeb tuju halvaks, siis nagu ei olekski vahet. Tõele au andes tuleb tunnistada, et kuigi riiki juhivad pooletoobised ja pooldebiilsed ning nad teevad seda valedest ja hullusest lähtuvalt, tuleb mingi ime läbi ikka veel seinast elektrit, vett ja vahel ka raha.
Ilmal pole samuti viga, päike kütab tuba, särgid värgid, Kolumbus Kris kontsert jms. Positiivset on veelgi, sotsid tegid ennast Riigikogus järjekordselt lolliks. Lausa hale oli vaadata. Ulusid kooris, et ERRi homolembeses juhatuses peaks olema vähemalt üks naine, aga ise saatsid sinna ennast esindama nn mehe. Hea, kui on sellised kindlad põhimõtted, millest ka ise kinni ei peeta.
Sügis on kaugel, varsti saab süüa võilille varsi, kuusekasve ja muid loodusande. Saab sooja ilmaga väljas tuulevaikses kohas oleskleda ja kasvõi raamatut lugeda. Teoreetilisest saab ka jalgrattaga sõita ja numbrid posti otsas on nagu sääse pirin mu kõrvus. Mida halba saab juhtuda vabariigi kodanikuga, kui tal on maasse kaevatud mõõdukas vermutivaru?
Ma ei tea, kas lõket lubatakse veel teha, aga kindlasti on mõtet teemasse süveneda. Elav tuli mõjub meditatiivselt, ekraanid seevastu ajavad su vaikselt hulluks. Suurepärane idee on vaadata rändavaid pilvi või minna jõe äärde ja tunda rõõmu kormoranide rüüsteretkest.
Ebameeldivad mustad elukad, aga keegi ei saa neile midagi teha. Laamendavad nagu tahavad. Seega on ka meil teatavas mõttes lootust. Juhul kui õnnestuks endale kormoranidega võrdsed õigused välja võidelda. Kui keegi võitleks.
Nii on. Kõiki arenguid arvestades, tuleb valida Sven Sildnik Riigikogusse. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 18.04.2026