Riigikogu menetles EKRE fraktsiooni algatatud otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada taastuvenergia tootmisrajatiste arendajatele kohustuslikud finants- ja vastutustagatise mehhanismid. Eelnõu ettekandes rõhutas EKRE saadik Evelin Poolamets, et pankrotistunud tuule- või päikeseparkide puhastamise ja demonteerimise kulud ei tohi jääda kohalike omavalitsuste ja maksumaksja õlule.
Evelin Poolamets selgitas, et eelnõu eesmärk on sundida valitsust välja töötama seadusandlik lahendus, kuidas käituda olukorras, kus tuule- või päikeseparkide arendaja läheb pankrotti või võõrandab projekti. „Taastuvenergia arendamine ei ole riskivaba äritegevus ning arendusriskide kandmine ei saa jääda ebaproportsionaalselt kohalike omavalitsuste ja maksumaksja kanda,“ ütles ta.
Ta tõi näiteks Enefit Greeni Soomes asuva Tolpanvaara tuulepargi, mis müüdi maksumaksja raha eest ehitatuna alla omahinna, kuna see ei osutunud majanduslikult elujõuliseks. Poolamets viitas ka Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Durejko hinnangule, et praegustes turutingimustes ei ole tuulepargid ilma toimiva müügiportfellita elujõulised.
Saadik rõhutas, et praegu puudub Eestis õiguslik raamistik, mis reguleeriks, kes vastutab tuulikute demonteerimise eest pärast nende kasutusaja lõppu või pankrotti. „Mis saab, kui tuulikud on aegunud? Kust leida raha demonteerimiseks?“ küsis Poolamets.
Evelin Poolamets märkis, et eelnõu näeb ette finantstagatisi, kindlustusmehhanisme ja võimalikke sanktsioone juhul, kui arendaja ei täida kokkuleppeid. Samuti peaks tagatised kehtima ka projekti võõrandamise korral, et uuele omanikule kanduksid üle kõik kohustused, sh talumistasude maksmine ja tuulikute hooldus.
„Need mehhanismid annaksid kogukondadele kindlustunde,“ ütles Poolamets. Ta lisas, et talumistasu maksmine ei tohi lõppeda sellega, kui tuulik töötab, vaid peab kehtima ka visuaalse häiringu ja öiste vilkuvate tuletulede puhul.
Tuule- ja päikeseparkide massiline rajamine on Eestis viimastel aastatel tekitanud tugevat vastuseisu kohalikes kogukondades ja omavalitsustes just demonteerimiskulude, visuaalse reostuse ja võimalike pankrottide riski tõttu. Valitsus on seni rõhutanud rohepöörde vajalikkust, kuid konkreetseid finantstagatisi arendajatele pole kehtestatud.