Septembris alustab Eesti Kunstiakadeemias maastikuarhitektuuri magistriõppe programm. Maastikuarhitekt Katrin Koovi sõnul on valdkonnas oskustööjõudu napilt ning vajadus nende järele kasvab. “Maastikuarhitekte on liiga vähe. Meil on palju selliseid projekte, kus seda know how’d on vaja, aga meil ei piisa neid spetsialiste,” ütles ta saates “OP”.

Koovi hinnangul on looduse toomine linnaruumi inimeste jaoks hädavajalik. Ta rõhutas, et looduskeskkond toetab otseselt inimeste tervist ja heaolu ning on seotud baasvajadustega, mitte mugavustega. Lisaks on oluline, et inimesed saaksid looduskogemust ka linnas elades, mitte ei pea selle saamiseks kaugele sõitma.

“Teadlased ja ökoloogid ka ütlevad, et see looduskogemus just kodu lähedal on ülioluline, eriti lastele, et nende tervis oleks korras, nende immuunsüsteem oleks korras,” ütles ta.

Koovi sõnul peegeldab linnaruumi korraldus seda, kui hästi arvestatakse erinevate inimestega. Tema hinnangul saab linnaruumi vaadelda kui demokraatia näitajat. “See ruum näitab hästi seda, kui demokraatlik see on. Kas tänavad on näiteks koristatud õigeaegselt või me peame seda tolmu sisse hingama,” ütles ta. Lisaks inimestele tuleb arvestada ka teiste liikidega, nagu linnud ja loomad.

Oluliseks teemaks peab Koov ka turvalisust ja ligipääsetavust. Tema sõnul peab linnakeskkond võimaldama iseseisvat toimetulekut nii lastel kui eakatel. Koovi hinnangul viitab erineva võimekusega inimeste liikumine tänavatel piirkonna tervisele. “Mida rohkem erineva võimekusega inimesi tänaval erinevatel viisidel liigub, seda tervem see piirkond on.”

Koovi sõnul on Tallinna suurim probleem liikuvuse ühekülgsus. Tema hinnangul eelistatakse kiiremaid liikumisviise ning teiste kasutajate vajadused jäävad tagaplaanile.

Ta tõi esile ka vastuolud erinevate kasutajate vajadustes. “Kui nägemisvaegusega inimene vajab hästi siledat ja puhastatud teepinda, siis lapsega hommikul kelguga lasteaeda minnes tahaks just, et kuskil oleks pingi lumekiht,” selgitas Koov.

Koovi tõdes, et linnaruumi kujundamine keeruline, sest tuleb arvestada paljude erinevate huvidega. Tema hinnangul ei saa keskenduda ainult ühele kasutajagrupile.

“See lahendus ei ole nii, et me valime välja ühe seltskonna ja teeme nendele sobivaks ja jätame teised kõik kõrvale, vaid just peame pingutama ja otsima lahendusi,” ütles ta ja rõhutas, et oluline on arutelu ja erinevate ideede kuulamine, et leida lahendusi, mis sobivad võimalikult paljudele.

“See tähendab ka seda, et kõik peavad üksteisega rohkem arvestama. Kõik peavad natukene võib-olla järele andma, teisi märkama,” ütles ta.